Meistrivõistluste teine päev

Kui eilne edukas võistluspäev sai vägeva lõpu Ingeri 400 meetri hõbemedali võidu näol, siis täna hommikul oli meil kohe põhjust taas rõõmustamiseks. Meesjuunioride kolmikhüppes tegi kaasa Madis, kes viimastel treeningutel hüppas stabiilselt üle 13 meetri. Täna hüppas ta viiendas voorus isikliku rekordi 13.28, mis oli päeva teine tulemus ja seega võitis Madis oma esimese Eesti meistrivõistluste medali - hõbeda! Esikohale kaotas Madis 23 sentimeetriga, edestas aga kolmandat kohta 12 sentimeetriga! Seega suurepärane tulemus!

Tänase teise medali tõi meile Rait, kes eile oli võidukas 100 meetri jooksus. Tänases 200 meetri jooksus võitis ta hõbemedali 21,80ga (isiklik rekord 21,75)!

Tublilt esines eilne kangelanna Inger, kes tegi elu teise võistluse kolmikhüppes. Parim hüpe tuli välja teisel katsel, kui sündis isiklik rekord 10.47. See andis täna seitsmenda koha. Ingeri viimane hüpe oli aga väga heast klassist. Väga suure tõenäosusega üle 11 meetri, paraku astus ta katse napilt üle.

Noorsoo klassi 800 meetri jooksus sai Karl viienda koha ajaga 2.00,51. Seitsmenda koha sai odaviskes Jarmo, kes vigastuse kiuste siiski viskama läks - tulemuseks 54.31. 

Igati korraliku jooksu meesjuunioride 200 meetri jooksus tegi Jaagup - oma jooksu võit ja aeg 23,45 andsid 17 võistleja seas viienda koha. Tegu oli ka isikliku rekordiga. Kahe suve tagune tulemus paranes 18 sajandikuga.

Isikliku rekordi jooksis ka Kristjan - 24,42.  Rekord paranes 59 sajandikuga! Karl-Rene ületas kõrgushüppes 1.75, korrates sellega oma isiklikku rekordit.

Võtame kaks pikka võistluspäeva aga kokku.

Rait - 100 meetri jooksus tuli järjekordne kuldmedal 10,87ga ja 200 meetri jooksus hõbemedal 21,80ga. Jätkus Raidi vägev seeria 100 meetri jooksus. Alates 2011.aastast on ta võitnud oma vanuseklassi Eesti suvistelt meistrivõistlustelt kuldmedali! Samasugune seeria katkes nüüd 200 meetri jooksus, kus tuli esimest korda vastase paremust tunnistada. Ent järjestikkune neljas medal tuli ka sellelt alalt. Võibolla paljud ei teagi, kuidas Rait esimestel Eesti meistrivõistlustel esines. 

Tuletame selle siis meelde: oma esimese suvise Eesti meistrivõistluste stardi tegi Rait 2008.aastal, kui ta oli võistlemas esimest aastat B vanuseklassis. 100 meetri aeg 12,32 andis talle 33 võistleja seas 17.koha. 200 meetri jooksus tuli aeg 25,42, mis andis 11.koha. 2009.aastal pääses ta on teisel B vanuseklassi aastal 100 meetri jooksus esmakordselt finaali - aeg 12,35 andis kuuenda koha (eeljooksus 12,08). 200 meetri jooksus tuli 24,76ga juba väga tubli neljas koht. 2010.aastal tuli võistlema asuda A vanuseklassis. Esimesed meistrivõistlused selles vanuseastmes tõid kaks neljandat kohta - 100 meetri jooksus ajaga 11,22 ja 200 meetri jooksus 22,82. Ent 2010 oli ka aasta, kus toimus läbimurre. Isiklikud rekordid paranesid aastaga 100 meetri jooksus 64 sajandikku ja 200 meetri jooksus 1,6 sekundit! Alates 2011.aastast ehk A vanuseklassi teisest aastast ei ole Raiti keegi veel 100 meetri jooksus meistrivõistlustel võita suutnud! Minu silmis on tegu suure saavutusega. Aasta tagasi võitis Rait meistritiitlid 100 meetris 10,69ga ja 200 meetris 21,75ga.

Seekord ei tulnud küll isiklikke rekordeid, ent ma usun kindlalt, et suve teises pooles esineb Rait juba veelgi veenvamalt ja vähemalt üks isiklik rekord saab ületatud!

Karl - seekord tuli leppida taktikajooksuks kujunenud 1500 meetri jooksus pronksmedaliga ja 800 meetri jooksus viienda kohaga. Aasta tagasi juunioride vanuseklassis tuli Karl Eesti meistriks 800 meetri jooksus 1.58ga ja hõbedale 1500 meetri jooksus 4.08ga. Kuigi seekord olid mõlemad tulemused aastatagusega võrreldes pisut kehvemad, ei tasu suurt paanikat sellest veel välja lugeda. Karli näol on tegemist minu kõige kohusetundlikuma trennitegijaga ja tema suuremad teod seisavad veel ees. Karli treeningplaanid on väga põhjalikult läbi mõeldud ja analüüsitud. Paljud veel ei teagi, et Karli ümber on tekkinud niiöelda väike tiim. Lisaks minule on juba mitmendat aastat Karli juhendamas Eesti pikamaajooksu paremikku kuuluv Ralf Lipp. Ralfil on Karli arengus väga suur roll täita. Täpsemalt meie koostööst üritan juttu teha aga juba õige pea! Täna võib öelda, et Karl on tubli, et 1500 meetri jooksus medali välja võitles. Meie sihid on aga palju kõrgemal temaga seoses!

Ranno - 110 meetri tõkkejooksus tuli leppida pronksmedaliga, aeg 15,23 oli aga parem kui aasta tagasi Eesti noorsoo meistriks tulles. Siis tõi meistrikulla 15,34. Seekord oli tase kõrgem, aga Ranno oli kenasti kullaheitluses sees kuni 8.tõkkeni. Viimastesse tõketesse jooksis ta väga tugevalt sisse, tehnika lagunes ja leppida tuli pronksiga. Ent temalgi on käimas kena seeria medalite võitmises oma vanuseklassi Eesti meistrivõistlustelt - 2011.aastal võitis ta juunioride vanuseklassis hõbeda, 2012.aastal hõbeda, 2013.aastal kulla ja nüüd pronksi. Ärgem unustagem, et 2010.aastal oli Ranno A vanuseklassi tõkkejooksus 13.kohal 16,15ga!!! Palju asju vajab parandamist, aga loodetavasti on paremad jooksud sel suvel veel ees.

Jarmo - tema põhialaks on alates sügisest 2013 odavise. Paraku on ta praegu olnud käevigastuse küüsis ja viimased kuu aega ei ole ta saanud teha ühtegi odaviske trenni. Seetõttu ei vastanud ka tulemus kindlasti ta enda ootustele. Nüüd tuleb käsi korralikult terveks ravida ja viskama saab hakata siis, kui tervis seda lubab. 100 meetri jooksus püstitas Jarmo isikliku rekordi 11,42. See tulemus jättis ta esimesena finaaljooksu ukse taha, aga jätkuvalt tõestas Jarmo, et tema kiirus ei ole kuhugi kadunud. Pigem vastupidi, tema kiirus annab talle tulevikus odaviskes hea trumbi kätte!

Jaagup - 100 meetri aeg 11,43 oli selline, mida ootasin juba tegelikult päris ammu. Selle ajaga murdis ta ennast finaali, kus tuli seitsmendaks. Juuni alguses jooksis ta avastardil isikliku rekordi 11,70, seega oli Eesti meistrivõistlustel saavutatu kahtlemata väga kordaläinud võistlus.200 meetri jooksus tegi ta kahjuks oma avastardi just nüüd meistrivõistlustel ja seetõttu ei kulgenud jooks soovitud teed. Tulemus oli küll isiklik rekord ja igati tubli 5.koht, aga asjad ei klapi just siin: eelmine suvi oli Jaagup suurema osa ajast vigastustega hädas ja hooaeg jäi sisuliselt vahele. Seega tuleb ajas tagasi minna 2 suve. Siis jooksis Jaagup 100 meetrit 11,82ga ja 200 meetrit 23,63ga. Seda samal võistlusel. Nüüd jooksis ta 100 meetrit 39 sajandikku kiiremini, aga 200 meetrit vaid 18 sajandikku kiiremini. Lisagem siia veel juurde, et kaks suve tagasi puhus jooksu ajal taganttuul 1,1 meetrit sekundis, seekord aga lause 3,1 meetrit sekundis. Seega võib öelda, et avastart 200 meetri jooksus ei õnnestunud veel nii nagu me soovisime, aga arengu ja parandamisruumi on siin küllaga. Mul on väga hea meel, et Jaagup pärast keerulist vigastuste perioodi on end taas leidmas! Usun, et veel sel suvel tuleb rekordiparandusi.

Madis - esimene Eesti meistrivõistluste medal 13,28ga! Väga tubli saavutus. Nelja hüppevooru järel oli tal kirjas ligi pool meetrit lühem hüpe, mis medalit ei oleks andnud. Kahel viimasel katsel võttis ta ennast aga kokku ja tegi ära selle, millega on hakkama saanud ka viimastes trennides - 13.28 viiendas voorus ja 13.20 kuuendas voorus. Mõlemad hüpped oleks täna andnud hõbemedali. Talvistel meistrivõistlustel oli ta 12.67ga seitsmes, ent hüppas kõigest nädal aega pärast eestikaid Tallinnas 13.20. Seekord tegi ta tulemuse õigel ajal, õiges kohas! Suurepärane tulemus!

Kristjan - 100 meetri jooksus tuli ajaks 12,04 ja 200 meetri jooksus 24,42. Aasta tagasi 12,69 ja 25,31. Eelmise aasta hooaja tippmargid olid 12,34 ja seesama 25,31. Seega on edasiminek toimunud, ükskõik millise nurga alt seda vaadata. Kõik me sooviksime, et arenguhüpe oleks veelgi kiirem, aga ootame suve lõpu ära. Usun ja loodan, et 100 meetri jooksus suudab Kristjan alla 12 sekundi aja ära joosta. Kohusetundliku trennitegijana (nagu vend Karl - ju perekonna värk!) jätkub ka tema areng soovitud suunas!

Inger - 100 meetri tõkkejooksu finaalis isiklik rekord 15,02 (rekordiparandust 28 sajandikku!!!) ja pronksmedal! Pool tundi hiljem on Inger 400 meetri jooksu stardis, võidab oma jooksu isikliku rekordiga 1.01,00 (rekordiparandus maikuus Pärnus joostud ajaga võrreldes on 2,2 sekundit!!!) ja jääb ootama teise (eeldatavalt tugevama) jooksu tulemusi. Tuleb aga see, mis tulema peab. Ainult teise jooksu võitja on Ingerist väledam ja nii võidab Inger poole tunni jooksul teise Eesti meistrivõistluste medali - seekord hõbedase. Mida muud saab sellise etteaste kohta öelda, kui uskumatu või super või lihtsalt fantastiline. Aga lihtsalt ei ole siin tulnud mitte midagi. Tunnen Ingeri medalivõitude üle meeletult rõõmu juba seetõttu, et ta on käinud mul trennis väikese tüdrukuna. Ta oli juba väiksena väga andekas ja meeletu võitleja. Püstitas mitu Pärnu kergejõustikuhalli rekordit ja võitis medaleid igas vanuseklassis Pärnumaa meistrivõistlustelt. Ta on peaaegu ka trennitegemise pooleli jätnud (mitu korda!). Ent ma pole tal lasknud minna ja koos oleme jõudnud siia, kus me täna oleme. Läbi raskuste tähtede poole. Nii võtan ma kokku Ingeri eduloo. See on meie mõlema võit, mis neil kahel päeval Rakveres toimus. Ingeri edu nendel meistrivõistlustel peaks andma indu juurde igale tüdrukule, kes praegu tublilt trenni teeb ja loodab samuti jõuda oma vanuseklassi meistrivõistlustel millalgi poodiumile. Oma aeg tuleb ära oodata ja Inger on sellega kenasti hakkama saanud. Siiski lõpetan ma selle minu jaoks emotsionaalse hetke kokkuvõtte nii - see ei ole mitte millegi lõpp, vaid kui Inger ise seda tahab ja lubab, siis on see vaid millegi suure algus (vihje - treener loodab, et Inger ei suundu sügisest välismaale õppima, vaid pühendub veel vähemalt mõned aastad ka spordile)! Ma väga loodan, et Inger jätkab vapralt seda teed, mis sai valitud juba päris mitu mitu aastat tagasi!

Eesti juunioride ja noorsoo meistrivõistlused õnnestusid kokkuvõttes hästi. Ees on ootamas uued võistlused, uued väljakutsed, uued isiklikud rekordid. Juba homme ja ülehomme stardivad Hanna, Liisbet, Jan Kosel Eesti valdade suvemängudel. Nende Eesti meistrivõistlused toimuvad 9-10.juulini Võrus. Seega on tegu viimase ettevalmistava võistlusega.