Meie võistlushooaeg on käinud juba peaaegu poolteist kuud. Võistlusi on olnud niivõrd palju, et paraku ei ole ma enam jõudnud teha neist kokkuvõtteid, kuigi rääkida on olnud väga paljust. On olnud sündmusterohke võistlushooaja esimene pool. Üritan siiski leida nüüd võimalusi, et tasapisi võistlustest mõne sõna siia ka kirja panna. Ning alustama peab kindlasti kõige viimase võistlusega. Nädalavahetusel toimusid Tallinnas, Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused ning sealt saadud emotsioonid üritan siia ridadeks kirja panna.
Kuna oleme spordiklubi, mis peamiselt tegutseb noorte sportlastega, siis suure seltskonnaga Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses me väljas ei käi. Aga tublisid sportlasi on meil alati olnud ning igal aastal on keegi ikka ka nendel võistlustel meie spordiklubi au kõrgel hoidnud.
Sel korral oli meil stardis isegi harukordselt palju sportlasi: Karl Mäe, Henri Sai, Ann Marii Kivikas, Anete Siman, Birgit Pihelgas, Emmeliine Meriste, Anete Kirke Kadarik, Grethe Karoline Kaljaste, Viola Hambidge, Carlyn Pukk. Eesti meistrivõistlustel ei saa osaleda igaüks, kes seda soovib. Selleks tuleb täita Eesti Kergejõustikuliidu poolt kehtestatud normatiivid. Seega oleme väga uhked, et sel korral nii paljud starti pääsesid. Anete Kirke, Grethe Karoline ja Viola jaoks olid need esimesed riigi meistrivõistlused täiskasvanute arvestuses.
Võistlustel läks meie sportlastel üldjuhul hästi. Ann Marii võitis kaks Eesti meistritiitlit - naiste 100 ja 200 meetri jooksudes, Birgit võitis oma esimese meistritiitli täiskasvanute arvestuses - naiste 5000 meetri jooksus, Karl võitis hõbemedali meeste 3000 meetri takistusjooksus, Henri võitis hõbemedali meeste 100 meetri jooksus, Viola sai oma esimestel meistrivõistlustel kaela kohe hõbemedali, seda naiste 800 meetri jooksus. Anete jõudis 100 meetri jooksus finaali ja oli seal seitsmes, 200 meetri distantsil jäi finaalipääsust natuke puudu ning leppida tuli kümnenda kohaga. Karl oli lisaks võidetud hõbemedalile neljas veel meeste 5000 meetri jooksus. Anete Kirke püstitas kaks väga ilusat isiklikku rekordit, nii 100 kui ka 200 meetri jooksus, Grethe Karoline püstitas isikliku rekordi 100 meetri jooksus, aga paraku ebaõnnestus kaugushüppe võistlus. Emmeliine võistles vigastusega ning tegi sellegipoolest igati tubli jooksu naiste 400 meetri distantsil. Carlyni võistlused kahjuks ebaõnnestusid.
Alustama peab kindlasti Ann Marii suurepärase saavutusega. Kuigi Ann Marii enam minu juures ei treeni (tema elukoht on nüüd Tartus, kus teda juhendab Tiina Torop), võitis ta oma esimese täiskasvanute meistritiitli siiski kahe aasta eest Pärnus treenides. Kuldne duubel ehk kuldmedalid nii 100 kui ka 200 meetri jooksudes on erakordne saavutus ning väärib kahtlusteta suurt tunnustust ja tähelepanu. Ann Marii võitis kulla avapäeval 100 meetri jooksus, püstitades finaalis uue isikliku rekordi 11,64. Tegelikult sündis isiklik rekord juba eeljooksus - 11.75. Enne meistrivõistlusi olid rekordnumbrid 11,82. Võit tuli veenvalt, teiseks tulnud Õilme Võro kaotas talle 12 sajandikuga. Teisel päeval ootas ees 200 meetri jooks, mida ei olnud kellelgi kerge joosta, kuna mõlemal võistluspäeval kurnas sportlasi kuumus. 200 meetri eeljooksus näitas Ann Marii head minekut - ajaga 24,19 võitis ta oma eeljooksu ja pääses parima tulemusega finaali. Finaal oli aga selles põrgukuumuses juba neljas jooks kahe päeva jooksul, mis tuli ette võtta. Võidus siiski kahtlust ei olnud, uus isiklik rekord 23,82 tõi teisegi kulla. Taas teiseks tulnud Õilme Võro kaotas lõpuks 24 sajandikuga.
Fotod: Marko Mumm, Kristi Sits
Piilume aga natuke nende numbrite taha. 11,64 ja 23,82. Mõlemad tulemused viivad ta Eesti hooaja edetabelite liidriks. Eesti kõigi aegade naiste edetabelis tõstis 11,64 ta jagama nüüd 4-5.kohta. U23 vanuseklassi kõigi aegade edetabelis tõusis ta aga kolmandaks. Naiste 100 meetri Eesti rekordist lahutab nüüd veel 29 sajandikku.
Naiste 100 meetri jooksu kõigi aegade edetabel
200 meetri jooksu tulemus 23,82 tõstab Ann Marii nüüd kõigi aegade naiste edetabelis neljandaks, U23 vanuseklassi kõigi aegade edetabelis aga kolmandaks.
Naiste 200 meetri jooksu kõigi aegade edetabel
Kuigi Ann Marii on noorteklassides võitnud arvukalt meistritiitleid nii Eesti meistrivõistlustelt kui ka Balti meistrivõistlustelt, on esikohad täiskasvanute arvestuses juba praegu üle kaalumas kõiki noorteklasside tiitleid. Sportlase eesmärk peabki olema lõpuks ikkagi Eesti täiskasvanute koondisesse välja jõudmine. Noorteklasside saavutused on sellel käänulisel teekonnal siiski vaid vahe etappideks. Kui aasta tagasi Ann Mariile treenerit otsima hakkasime, kaardistasin täpselt ära, kelle juurde ta võiks üldse minna, kelle juurde sobida. Lisaks teadmistele kiirjooksust hindasin väga oluliseks ka treeneri isikuomadusi. Ta pidi olema usaldusväärne, siiras, aus, pühendunud. Neid omadusi ei olegi tänapäeval nii lihtne enam leida. Aga usun, et meie leidsime sellise inimese. Tean Tiina Toropit juba oma õpingute ajast Tartu Ülikoolis ning palju teadmisi kergejõustikust olen saanud ma just temalt, sest ta oli ka minu õppejõud. Tema vaated sarnanesid kõige rohkem minu toonase treeneri Martin Kutmani omadega. Ning aastate jooksul on jäänud kõrvalt vaadates ka mulje, et tema pühendab oma energia täies mahus oma sportlastele, mitte ei tegele treeningutel ja võistlustel kõrvaliste tegevuste ja teiste sportlaste kritiseerimisega. See on väga oluline ja haruldane omadus. See loob hea keskkonna, kus sportlane saab treenida.
Teekond seekordsete võitudeni ei ole tulnud aga kergelt ning ületada on olnud vaja mitmeid probleeme, takistusi, kaigaste kodaratesse loopimist. Selleks vaatame korraks Ann Marii tegemisi viimastel aastatel väikesel ajajoonel:
2020 - võitis talvistel Eesti U20 meistrivõistlustel 3 kuldmedalit. Suvistel U20 meistrivõistlustel lisandus veel 3 kuldmedalit. Suvistel Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses võitis oma elu esimese esikoha - 200 meetri jooksus uue U20 Eesti rekordiga 23,96. Lisaks veel pronksmedal naiste 100 meetri jooksus 11,87ga. Lisaks veel väga edukad jooksud Balti meistrivõistlustel. Sügisest hakkas Ann Marii saama EOK poolt stipendiumit väga heade tulemuste eest ja kuna oli lootustandev noor sportlane.
2021 - võitis talvistel Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses naiste 200 meetri jooksus hõbemedali, püstitades uue isikliku siserekordi. Suvistel Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses võitis naiste 100 meetri jooksus pronksmedali 11,96ga. 200 meetri jooksus võitis samuti pronksmedali 24,43ga. U20 Eesti meistrivõistlustel võitis Ann Marii kaks kulda, nii 100 kui ka 200 meetri jooksus. U20 Euroopa meistrivõistlustel jooksis välja hooaja tippmargi 200 meetri distantsil 24,34, saavutas 20.koha ja täitis U20 maailmameistrivõistluste normatiivi. 4x100 meetri teatejooksus püstitati U20 Eesti rekord, Ann Marii jooksis viimast vahetust. Augusti alguses, pisut enam kui 2 nädalat enne U20 maailmameistrivõistlusi, võitis Ann Marii U20 Balti meistrivõistlustel esikoha 200 meetri jooksus ja 4x100 meetri teatejooksus, 100 meetri distantsil võitis hõbeda.
Ja siis...U20 maailmameistrivõistlustele teda kaasa võeta ei tahetud, kuna olevat vigastuse oht. Surve oli niivõrd suur, et sportlane otsustas teekonda MM-ile mitte ette võtta. Pettumusest tingituna loobus ka Eesti koondise kohast Balti meistrivõistlustel (täiskasvanute arvestuses). Sügisest oli kadunud EOK toetus, selle kohta ei tulnud mitte mingit märguannetki. Saime isegi aru, et hooaeg ei läinud oodatult ja selliseid aegu välja joosta ei õnnestunud, mida soovisime ja milleks olime vaeva näinud. Lisaks ei salga me üldse, et Ann Mariid segas sel hooajal vigastus, aga olime meeletult aega ja energiat kulutanud selleks, et seda ravida ja olukord oli kontrolli all enne MM-i. Tuli aga välja, et teatud inimesed teadsid vigastusest ja sportlase seisundist paremini kui sportlane ja mina ise. Aga hooaeg ei olnud kindlasti põrumine, mida näitavad ka saavutused. Täna saab aga EOK toetust nii mõnigi sportlane, kelle sisehooaeg oli näiteks oluliselt tagasihoidlikum kui Ann Marii suvine hooaeg. Pole probleemi. Aga Ann Mariid enam lootustandvaks sportlaseks ei peetud.
2022 - Ann Marii on tipus tagasi ja õnnitlusi jagavad talle ka need, kes eelmisel suvel tegid kõikvõimaliku, et nõrgema närvikavaga sportlane lõpetanuks tookord isegi sporditegemise ära. Miks ma praegu, väga edukate võistluste järel niivõrd negatiivse teema taas üles võtan? Väga lihtne - tahan näidata, et kuigi selliste tulemuste ja eeldustega sportlast koheldi väga halvasti, jätkas ta ikka oma teekonda, sest tal on omad unistused ja eesmärgid. Elus tuleb omale paks nahk kasvatada, sest negatiivse suhtumisega inimesi on ümberringi väga palju. Kui sul on aga eesmärgid, ei tohi lasta end teistel pikali lüüa. Meil juhtus paraku nii, et tuli pisut raskem hooaeg ja kohe tõmmati kriips peale. Ja teine põhjus on see, et 2021.aasta augustis ei olnud ka mina võimeline sellest lähemalt rääkima, sest tegu oli suure pettumuse ja tohutu löögiga ka minu motivatsioonile.
Olen kurb, et meil nii sportlasi koheldakse. Ja olen rõõmus, et sportlane tõestas nendele inimestele, et nad on teinud vea. Täna oleme siiski tänulikud, et Pärnu linn toetas sel aastal sportlast ühekordse stipendiumiga ja et Eesti Kergejõustikuliit taotles Eesti Kultuurkapitalist Ann Mariile ühekordset stipendiumit, mille sportlane ka sai. Sellest kõigest on suur abi olnud.
Sel suvel ootab Ann Mariid ees ka suurem võistlus - 16-17.juulil toimuvad Rootsis, Malmös Põhjamaade ja Baltimaade meistrivõistlused U23 vanuseklassile. Ann Marii teeb seal kaasa nii 100 kui ka 200 meetri jooksudes.
Täna saame aga uhkusega öelda, et Eesti kiireim naine aastal 2022 esindab meie spordiklubi!
Naiste 800 meetri jooksus tegi kaasa Viola, kellele see oli viimane võistlus enne 4.juulil Iisraelis algavaid U18 Euroopa meistrivõistlusi, kus Viola teeb kaasa seitsmevõistluses. Isiklik rekord enne starti minekut oli tal 2.12,34, mis oli joostud hiljuti Eesti noorte karikavõistlustel Tartus. Isiklike rekordite võrdluses oli Viola kindlalt teisel kohal, üsna kindlalt on Eesti esinumber sel alal Helin Meier, kelle rekord enne võistlust oli 2.06,50.
Taktikaliselt oli meil valida mitme variandi vahel. Kas läheme proovima joosta U18 Eesti rekordit - 2.09,6; läheme kindlustama hõbemedalit või läheme infot koguma, kui palju reaalselt praegu sel alal Violal on sees ja kaua ta suudab tugeva vastase tuules joosta. Valisime selle viimase ning stardipaugu kõlades võttis Viola kohe Helin Meieri seljataha koha sisse. Kahekesi joosti kohe teistelt eest ära. Esimene ring läbiti 61,7ga, mis on ligi 2 ja pool sekundit kiirem kui Viola senises rekordjooksus. 550 meetrit jaksas Viola tugeva konkurendi tuules joosta, seejärel hakkas vahe sisse tulema. Vaatamata sellele, et lõpp läkski väga raskeks, finišeeris Viola teisena, püstitas uue isikliku rekordi 2.11,43 ja võitis oma esimese Eesti meistrivõistluste medali täiskasvanute arvestuses. Väga julge jooks ja suurepärane plaanist kinnipidamine Viola poolt! On selgemast selgem, et meistritiitli võitis selgelt treenitum sportlane. Helin Meier jooksis juba 2015.aastal 800 meetrit ajaga 2.10. Andkem Violale aega treeningutega jätkata ja end paremaks treenida. Natuke pakkus tema osalemine ja julge jooks ka elevust staadionil ja see ongi praegu peamine, tunda võistlemisest rõõmu ja kombata oma piire. Ajaga 2.11,43 tõusis Viola Eesti U18 vanuseklassi kõigi aegade edetabelis kolmandale kohale.
U18 kõigi aegade edetabel
Fotod: Marko Mumm, Kristi Sits
Mul on äärmiselt suur rõõm ka Karli ja Birgiti medalite üle. Karl alustas kunagi treeningutega minu juures ja Birgitit tunnen juba aastaid ja olen alati imetlenud tema armastust kergejõustiku vastu. Oma töökuse, sihikindlusega on nad mõlemad olnud kindlasti eeskujuks ka Violale. Soovin mõlemale väga edukaid starte ka edaspidiseks, hoiate Altiuse nime kõrgel! Aitäh ka Karli ja Birgiti praegusele treenerile - Ralfile!
Tublid etteasted tegi naiste 100 ja 200 meetri jooksudes Anete. Kõige teravamat minekut veel näidata ei õnnestunud, aga igati korralikud ajad jooksis Anete välja sellegipoolest. 100 meetri eeljooksus püstitas ta oma hooaja tippmargi 12,41 ning pääses kaheksandana finaali! Finaalis parandas ta hooaja parimat tulemust veelgi - ajaga 12,36 saavutas ta lõpuks seitsmenda koha. 200 meetri jooksus läbis ta kurvi väga hästi, aga väsis viimasel 50 meetril ning pidi leppima ajaga 25,59, mis andis kokkuvõttes 10.koha. Finaalist jäi lahutama 20 sajandikku.
Anete Kirke tuli Eesti meistrivõistlustele isiklike rekorditega 100 meetri jooksus 12,94 ja 200 meetri jooksus 25,95. 100 meetri eeljooksus püstitas ta kohe väga korraliku isikliku rekordi 12,61 ning seda veel 0,9 meetrit sekundis puhunud vastutuules. Kokkuvõttes sai ta sellega 13.koha. 200 meetri jooksus õnnestus isiklikust rekordist kärpida veel 10 sajandikku ja ajaga 25,85 saavutas Anete Kirke 12.koha.
Grethe Karoline rekord 100 meetri jooksus oli enne võistlust 12,90. Eesti meistrivõistluste jooks õnnestus väga hästi ning ajaga 12,78 saavutas ta 16.koha.
Emmeliinet segas enne naiste 400 meetri jooksu säärevigastus. Nii oli väga keeruline üritada ka uut isiklikku rekordit välja joosta (59,39). Seekord tuligi leppida ajaga 1.00,67, millega ta saavutas 10.koha. Loodame, et vigastusest õnnestub nüüd kiiresti taastuda ja et Eesti U20 meistrivõistlustel on Emmeliine taas stardis ja valmis kiiresti jooksma.
Fotod: Marko Mumm, Kristi Sits
Jälgige meie tegemisi ikka ka instagramis: https://www.instagram.com/sk.altius/
