Pärnu Spordiklubi Altius

Pärnu Spordiklubi Altius

Pühapäev, 25. september 2022

50.Kadrijooks toimub 2.oktoobril Valgerannas

Meie kergejõustiklastele on kadrijooksu näol tegemist  traditsioonilise ja olulise jooksuvõistlusega sügisel. Kadrijooks on toimunud aastate jooksul mitmes erinevas paigas - pikki aastaid raekülas, siis niidupargis ja eelmisel aastal toimus jooks esmakordselt Valgerannas. Ja esmakordselt korraldas võistlus Spordikool.

Valgerannas toimub jooks ka sel aastal ning juubelijooksu kuupäevaks on 2.oktoober. Ootan sinna võistlema kõikide treeninggruppide noori - AE 1-1, AE 1-2, AE 2, ÕT 1 ja ÕT 2 gruppe.

Kuna tegemist on juubelijooksuga - ikkagi 50! - siis on sündmus ikkagi pisut erilisem. Arvestust peetakse kokku 20 vanusegrupis ja iga vanusegrupi 3 paremat saavad endale erikujundusega Kadrijooksu medali! Arvestust peetakse eraldi ka 2-5 liikmelistele perekondadele, seega on lapsevanemad samuti jooksma oodatud! Lisaks saab pärast jooksu süüa juubelitorti.

Oleme juba päris palju aastaid olnud kõige aktiivsema osavõtuga klubi ja Spordikooli osakond. Kuigi see enam omaette eesmärk mõistagi ei ole, siis tore oleks näha, et saame ka sel aastal jooksma suure hulga sportlasi.

Viimase 11 aasta jooksul on mul olnud stardis alati üle 30 sportlase:

2011.aastal oli minu õpilasi stardis 35
2012.aastal 37
2013.aastal 32
2014.aastal 31
2015.aastal 42
2016.aastal 45
2017.aastal 35
2018.aastal 43 
2019.aastal 36
2020.aastal 34
2021.aastal 33 

Nüüd aga olulise informatsiooni juurde.

AEG ja KOHT:
 
Kadrijooks toimub 2.oktoobril Valgeranna 500m ja 1km terviserajal.
Start ja finiš on Valgeranna seikluspargi alal.
Jooksud algavad kell 12.00.
Distantsid on 1000m ja 3000m.
1000m distantsil osalejad jooksevad 2x500m ringi.
3000m distantsil osalejad jooksevad 3x1000m ringi.
 
OSAVÕTJAD:
 
Võistlused on individuaalsed.
Osaleja noorim vanus on 6 ehk sünniaastaga 2016.
Arvestust peetakse 20-nes vanusegrupis, lisaks veel 2-5 liikmelistele perekondadele.
Perekonnaks loetakse seda, kui üks osaleja on isa, ema, vanaisa või vanaema.
 
REGISTREERIMINE, TULEMUSED:
 
Aega võetakse digitaalselt (kiipidega).
Eelregistreerimine aadressil https://my.raceresult.com/218745/  ja ka kohapeal. Soovitan siiski kõigil eelregistreerimine ära teha, et kohapeal järjekorda vältida! Registreerimisel kirjutage kindlasti klubi lahtrisse Sk Altius!
Võistlustulemused timesport.ee lehel (online jälgitav).
 
OSAVÕTUTASU:
 
Noored  (2005 ja nooremad) 1 euro. Vanematele (alates 2004 sünniaastast) 3 eurot.

AJAKAVA:
 
12.00  2015-2016 ja 2013-2014 tüdrukud 1000m
12.10  2015-2016 ja 2013-2014 poisid 1000m
12.20  2011-2012 ja 2009-2010 tüdrukud 1000m
12.30  2011-2012 poisid 1000m
12.40  2007-2008, 2005-2006, 2003-2004 tüdrukud + naised (1989-2002), naisveteranid 1000m
12.50  2009-2010 ja 2007-2008 poisid 3000m
13.10  2005-2006, 2003-2004 poisid + mehed (1983-2002), meesveteranid 3000m

AUTASUSTAMINE:
 
Iga vanusegrupi kolme esimest autasustakse medaliga (kohe peale võistluse lõppu).
Üldarvestuse kolme parimat naist ja meest autasustatakse karikaga (võistluspäeva lõpus).
Iga grupi parimat perekonda autasustatakse meenega.
Suurima osavõtjate arvuga klubi/spordikooli osakonda ja treenerit autasustatakse karikaga.
Kõigile osalejatele juubeli puhul tort ja morss.
Parimate autasustamine toimub oktoobri kuu jooksul.


Kohtume 2.oktoobril Valgerannas! 😉

3.treeningnädal - 26.september-2.oktoober

Esmaspäev, 26.september 
15.30-16.30 AE 1-1 + AE 1-2 Rannastaadion
16.15-17.30 AE 2 Rannastaadion
17.15 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion

Teisipäev, 27.september
16.00-17.30 AE 2 Rannastaadion
17.15 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion

Kolmapäev, 28.september
15.30-16.30 AE 1-1 + AE 1-2 Rannastaadion
16.30 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion ja alates 17.00 Rannastaadioni sisejooksurada ja jõusaal (teine paar tosse kaasa!)
 
Neljapäev, 29.september
16.00-17.30 AE 2 Rannastaadion
17.15 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion

Reede, 30.september
15.30-16.30 AE 1-1 + AE 1-2 Rannastaadion
17.00 ÕT 1 + ÕT 2 Raeküla terviserada (kogunemine parklas)

Laupäev, 1.oktoober
PUHKUS

Pühapäev, 2.oktoober
50.Kadrijooks Valgerannas. Jooksevad kõik grupid: AE 1-1, AE 1-2, AE 2, ÕT 1, ÕT 2

Pühapäev, 18. september 2022

2.treeningnädal - 19-25.september

Esmaspäev, 19.september 
15.30-16.30 AE 1-1 + AE 1-2 Rannastaadion
16.15-17.30 AE 2 Rannastaadion
17.15 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion

Teisipäev, 20.september
16.00-17.30 AE 2 Rannastaadion
17.15 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion

Kolmapäev, 21.september
15.30-16.30 AE 1-1 + AE 1-2 Rannastaadion
16.30 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion ja alates 17.00 Rannastaadioni sisejooksurada ja jõusaal (teine paar tosse kaasa!)
 
Neljapäev, 22.september
16.00-17.30 AE 2 Rannastaadion
17.15 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion

Reede, 23.september
15.30-16.30 AE 1-1 + AE 1-2 Rannastaadion
17.00 ÕT 1 + ÕT 2 Raeküla terviserada (kogunemine parklas)

Laupäev, 24.september
AE 2 + ÕT 1 + ÕT 2 gruppidel iseseisev rahulik krossijooks õues!

Pühapäev, 25.september
PUHKUS

Pühapäev, 11. september 2022

Treeningud 12-18.september

Kätte on jõudnud aeg taas treeningutega alustada. Kõik on saanud piisavalt puhata, värskust koguda ning nüüd ollakse kindlasti valmis korralikult jälle trenni tegema. 

Sel aastal kasutan treeningute graafikuid üles pannes samu gruppide tähiseid nagu need on Arnos ja Stuudiumis. Seega AE 1-1, AE 1-2, AE 2, ÕT 1, ÕT 2. Siis on kõigil lihtsam aru saada ja jälgida õiget gruppi puudutavat infot.

Meid ootab ees ettevalmistuse esimene osa, mis kestab keskelt läbi 2 kuud ja mis on äärmiselt oluline kõiki järgmise aasta võistlusi silmas pidades. Nagu öeldakse - sügisesest ettevalmistusest sõltub see, kui hästi õnnestub suvine võistlushooaeg ja kevadisest ettevalmistusest sõltub see, kui hästi õnnestub talvine hooaeg. 

Loomulikult see päris nii lihtne ja selgelt piiritletav ei ole, aga suur tõetera on seal sees küll. Seega loodan, et kõik treenivad kohusetundlikult ja puudumisi ette ei tule. 

Mõne nädala pärast läheb remonti meie kergejõustikuhall, kuhu paigaldatakse tervele jooksusirgele ja kaugushüppe hoorajale uus rajakate. Lisaks korrastatakse finišisein. See tähendab, et õuetreeningud kestavad meil kindlasti oktoobri lõpuni. Palun oma riietus üle vaadata! Sportlikust seisukohast on väga hea, et hiljem sel aastal halli saame, õuetreeningute tõhusust näitas meile juba 2020.aasta, kui koroona tõttu olime sunnitud pidevalt õues tegema. Sel aastal tegid meie sportlased suurepäraseid tulemusi.

Kevadel on ÕT gruppe ees ootamas välislaager, millest lähemalt räägin sportlastele juba üsna pea. Praegu palun aga kõigil kalendrisse juba ära märkida 2.oktoober, sest siis osalevad kõik minu sportlased 50.Kadrijooksul Valgerannas! Täpsem info selle ürituse kohta ka juba üsna pea.

Meil on sel aastal palju uusi sportlasi, keda jagub igasse treeninggruppi. AE 2, ÕT 1 ja ÕT 2 gruppidega käib meil infovahetus läbi facebooki gruppide. Seega palun kõigil, kes seda veel teinud ei ole, mind sõbraks lisada ja saan teid õigesse gruppi lisada!

Nüüd aga meie esimese treeningnädala juurde. Soovin kõigile sportlikku ja toredat sügist!

Esmaspäev, 12.september 
15.30-16.30 AE 1-1 + AE 1-2 Rannastaadion
16.30-17.45 AE 2 Rannastaadion (edaspidi hakkab olema 16.15-17.30)
17.30 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion

Teisipäev, 13.september
16.00-17.30 AE 2 Rannastaadion
17.15 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion

Kolmapäev, 14.september
15.30-16.30 AE 1-1 + AE 1-2 Rannastaadion
16.30 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion ja alates 17.00 Rannastaadioni sisejooksurada ja jõusaal (teine paar tosse kaasa!)
 
Neljapäev, 15.september
16.00-17.30 AE 2 Rannastaadion
17.15 ÕT 1 + ÕT 2 Rannastaadion

Reede, 16.september
15.30-16.30 AE 1-1 + AE 1-2 Rannastaadion
16.45 ÕT 1 + ÕT 2 Raeküla terviserada (kogunemine parklas)

Laupäev, 17.september
AE 2 + ÕT 1 + ÕT 2 gruppidel iseseisev rahulik krossijooks õues!

Pühapäev, 18.september
PUHKUS

Esmaspäev, 5. september 2022

Suvisest võistlushooajast

Suvine võistlushooaeg oli meie sportlastele kokkuvõttes äärmiselt edukas. Ülitihe võistluskalender viis lõpuks selleni, et olin sunnitud esimest korda 16 aasta jooksul võtma puhkuse juba augusti algusest. Nii tühi ei ole ma veel kunagi varem olnud. Puhkuse võtmine oli võimalik ka seetõttu, et augustikuus oli Eestis väga vähe võistlusi sel aastal. Teisalt - just see sama põhjus tingis olukorra, kus kõik võistlused olid surutud esimesele kahele suvekuule ja kuna minu juures treenivad sportlased esinesid võistlustel väga edukalt, siis ei olnud võistlust, kuhu ei oleks vaja olnud minna.

Mulle treenerina oli käesolev suvi kahtlusteta senise karjääri üks edukamaid. Esimest korda pääses tiitlivõistlustele korraga kaks minu sportlast ning esimest korda võitis minu sportlane tiitlivõistlustel medali. Väga hästi võistlesid ka mitmed teised, kes võitsid Eesti meistrivõistluste medaleid ja pääsesid Eesti noortekoondisesse Balti meistrivõistlusteks.

Ääretult kaua ei ole ma kodulehele midagi võistluste kohta postitanud kuigi põhjust on olnud palju. Viimase võistlusena võtsin kokku Eesti meistrivõistlused täiskasvanute arvestuses, kus meie sportlased võitsid kokku 6 medalit.
 
Kokkuvõtet alustame Rukkilillemängudest, mis toimusid 29-30.juunini Võru staadionil. Kuigi tublisid tulemusi oli palju, toon välja kohad esimese 8 seas.

U14 vanuseklass
Martin Luige - pronksmedal 400 meetri jooksus ajaga 1.05,30 (isiklik rekord) ja pronksmedal 200 meetri tõkkejooksus ajaga 32,90 (isiklik rekord)
Kaur Kaldmäe - hõbemedal teivashüppes tulemusega 2.40, 4.koht 200 meetri tõkkejooksus ajaga 33,58 ja 8.koht 80 meetri tõkkejooksus ajaga 14,15

U16 vanuseklass
Naomi Toomenurm - kuldmedal 800 meetri jooksus ajaga 2.22,68 (isiklik rekord) ja 1500 meetri jooksus ajaga 4.54,90 (isiklik rekord)
Eliise Ellik - pronksmedal teivashüppes tulemusega 2.70; 6.koht 100 meetri jooksus ajaga 13,60, 6.koht 200 meetri jooksus ajaga 27,80 ja 8-11.koha jagamine kõrgushüppes tulemusega 1.45
Kaspar Palmsaar - pronksmedal kõrgushüppes tulemusega 1.82 (isiklik rekord)
Kertrud Koni - pronksmedal 300 meetri tõkkejooksus ajaga 48,47 (isiklik rekord) ja 4.koht 100 meetri tõkkejooksus ajaga 15,88 (isiklik rekord)
Kaisa-Maria Kurg - 5.koht 400 meetri jooksus ajaga 1.03,92 (isiklik rekord); 5.koht 300 meetri tõkkejooksus ajaga 48,56 (isiklik rekord), 6.koht teivashüppes tulemusega 2.40 ja 7.koht 200 meetri jooksus ajaga 27,90
Kert Karu - 7.koht 1500 meetri jooksus ajaga 5.44,86

U18 vanuseklass
Greete-Liis Krapp - kuldmedal kuulitõukes tulemusega 13.92
Iiris Toomesoo - pronksmedal 400 meetri tõkkejooksus ajaga 1.08,80 ja 8.koht 100 meetri tõkkejooksus ajaga 15,49
Grethe Karoline Kaljaste - 5.koht kaugushüppes tulemusega 5.29; 6.koht 100 meetri jooksus ajaga 12,84 ja 6.koht 200 meetri jooksus ajaga 26,53 (isiklik rekord)
 
Rukkilillemängudel võideti seega kokku 10 medalit ja 8 parema hulka jõuti 25 korral! 
 

Eesti noorte meistrivõistlused toimusid 10-13.juulil Rakveres. Ka siin toon välja kohad esimese 8 hulgas.

U14 vanuseklass
Karl-Martin Treilmann - 4.koht 400 meetri jooksus ajaga 1.03,40 (isiklik rekord), 4.koht 200 meetri tõkkejooksus ajaga 29,90 (isiklik rekord), 7.koht 80 meetri tõkkejooksus ajaga 13,46
Martin Luige - 7.koht 200 meetri tõkkejooksus ajaga 32,08

U16 vanuseklass
Naomi Toomenurm - kuldmedal 800 meetri jooksus ajaga 2.21,71 (isiklik rekord) ja kuldmedal 1500 meetri jooksus ajaga 5.00,28
Kaspar Palmsaar - pronksmedal kaugushüppes tulemusega 6.05 (isiklik rekord), pronksmedal kõrgushüppes tulemusega 1.79
Eliise Ellik - 6.koht 100 meetri jooksus ajaga 13,01, 8.koht teivashüppes tulemusega 2.60
Kertrud Koni - 4.koht 300 meetri tõkkejooksus ajaga 48,53, 7.koht 100 meetri tõkkejooksus ajaga 16,43
Kaisa-Maria Kurg - 6.koht teivashüppes tulemusega 2.70

U18 vanuseklass
Viola Hambidge - kuldmedal 400 meetri jooksus ajaga 56,13 (isiklik rekord), kuldmedal 1500 meetri jooksus ajaga 4.59,32, kuldmedal 100 meetri tõkkejooksus ajaga 13,90
Greete-Liis Krapp - kuldmedal kuulitõukes tulemusega 13.00
Iiris Toomesoo - pronksmedal 400 meetri tõkkejooksus ajaga 1.06.68 (isiklik rekord)
Grethe Karoline Kaljaste - 5.koht 100 meetri jooksus ajaga 12,78 (eeljooksus isiklik rekord 12,77), 5.koht kaugushüppes tulemusega 5.32

U20 vanuseklass
Karl-Martin Krapp - hõbemedal odaviskes tulemusega 61.35 (isiklik rekord) ja 4.koht kuulitõukes tulemusega 15.44 (isiklik rekord) 
Anete-Kirke Kadarik - pronksmedal 200 meetri jooksus ajaga 25,75 (isiklik rekord) ja 4.koht 100 meetri jooksus ajaga 12,67, 8.koht 400 meetri jooksus ajaga 1.01,84 (isiklik rekord)

U23 vanuseklass
Ann Marii Kivikas - kuldmedal 100 meetri jooksus ajaga 11,89, kuldmedal 200 meetri jooksus ajaga 23,79 (isiklik rekord)
Merily-Anett Hallik - hõbemedal 400 meetri tõkkejooksus ajaga 1.09,88 ja pronksmedal 2000 meetri takistusjooksus ajaga 8.28,52 (isiklik rekord)
 
Eesti noorte meistrivõistlustel võideti kokku  15 medalit. 8 parema hulka jõuti aga lausa 29 korral!
 
Eesti karikavõistlused täiskasvanute arvestuses toimusid 23.juulil kodusel Pärnu Rannastaadionil. Mina olin selleks ajaks juba teel Slovakkiasse, aga mõned tublid tulemused tulid nendeltki võistlustelt.

Karl Mäe - esimene koht meeste 5000 meetri jooksus ajaga 15.24,47
Ann Marii Kivikas - esimene koht naiste 200 meetri jooksus ajaga 24,14
Anete Siman - teine koht naiste 100 meetri jooksus ajaga 12,50, 4.koht 100 meetri tõkkejooksus ajaga 14,82
Birgit Pihelgas - teine koht naiste 3000 meetri jooksus ajaga 10.09,80
Iiris Toomesoo, Anete Kirke Kadarik, Anete Siman, Ann Marii Kivikas - esimene koht naiste 4x100 meetri teatejooksus ajaga 47,45 - uus spordiklubi Altiuse naiste rekord!

Eesti koondise kutse Balti meistrivõistlustele teenisid suvisel võistlushooajal:
 
U16 vanuseklass - 21.juuli Jõhvis
Naomi Toomenurm - hõbemedal 800 meetri jooksus ajaga 2.21,24 (isiklik rekord)
Kaspar Palmsaar - 4.koht kõrgushüppes tulemusega 1.75
 
U18 vanuseklass - 16-17.juuli Vilniuses, Leedus
Viola Hambidge - kuldmedal 4x400 meetri segateatejooksus ajaga 3.33,37 (uus Eesti U18, U20 ja U23 rekord), hõbemedal 400 meetri jooksus ajaga 55,52 (isiklik rekord, uus Altiuse rekord naiste, U23, U20 ja U18 arvestuses), 4.koht 100 meetri tõkkejooksus ajaga 14,22
Greete-Liis Krapp - hõbemedal kuulitõukes tulemusega 14.23
Iiris Toomesoo - 4.koht 400 meetri tõkkejooksus ajaga 1.07,86
 
U20 vanuseklass - 16-17.juuli Vilniuses, Leedus
Karl-Martin Krapp - 4.koht odaviskes tulemusega 58,79
 
Täiskasvanud - 29-30.juuli Valmieras, Lätis
Ann Marii Kivikas - hõbemedal 100 meetri jooksus ajaga 11,69, hõbemedal 4x100 meetri teatejooksus ajaga 45,30,  4.koht 200 meetri jooksus ajaga 24,14
Karl Mäe - 4.koht 3000 meetri takistusjooksus ajaga 9.28,95,  5.koht 5000 meetri jooksus ajaga 15.10,07
Birgit Pihelgas - 6.koht 5000 meetri jooksus ajaga 17.54,13

Balti meistrivõistlustelt võideti kokku 6 medalit!
 



 



Nüüd Tartus treeniv, aga ikka meie spordiklubi esindav Ann Marii sai vägeva saavutusega hakkama veel 16-17.juulil Rootsis, Malmös, kus toimusid U23 vanuseklassi Põhjamaade ja Baltimaade meistrivõistlused. Ann Marii võitis seal kaks pronksmedalit - 100 meetri jooksus ajaga 11,66 ja 200 meetri jooksus ajaga 23,83!

Käesolev suvi oli eriline mõistagi ka seetõttu, et kaks minu sportlast pääsesid rahvusvahelistele tiitlivõistlustele. 

Oma kõige edukama senise võistlushooaja sel suvel tegi Greete-Liis, kes täitis 30.mail Tallinnas toimunud võistlustel U18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste normatiivi, tõugates isiklikuks rekordiks 14.46. Enne juuli alguses Iisraelis alanud Euroopa meistrivõistlusi tõukas Greete-Liis kuuli veel neljal võistlusel ja tulemused olid - 13.63, 14.05, 13.20 ja 13.92. 4.juulil tuli tõukama asuda juba Jeruusalemma kuulitõuke ringis. Kuulitõukes osales kokku 26 sportlast ning Greete-Liis oli oma isikliku rekordiga stardinimekirjas paremuselt 25. Seega mingeid pingeid sellel võistlusel tal peal ei olnud, eesmärk oli tõugata vähemalt veelkord üle EM-i normi, milleks oli 14.30. Sellega sai Greete-Liis hakkama kohe esimesel katsel, tõugates 14.36, millest enamat on ta suutnud vaid korra. Paljud konkurendid nii hästi nendel võistlustel aga hakkama ei saanud ja nii lõpetas Greete-Liis kuulitõuke eelvõistluse tubli 16.kohaga. Finaalikoht jäi seekord 69 sentimeetri kaugusele, aga emotsioonid olid kindlasti ülimalt positiivsed. Suurvõistlusel oma tulemuse ära tegemine ei ole sugugi nii lihtne kui mõnele võib tunduda. Greete-Liisi jaoks oli tegemist kindlasti senise karjääri parima hooajaga!
 





Viola täitis osavõtu normatiivid sel aastal kahele suurvõistlusele - Iisraelis toimunud U18 EM-ile kui ka juulikuu lõpus Slovakkias toimunud U17 Euroopa olümpiafestivalile. Kõigepealt tuli teha valik, mis alal või aladel tiitlivõistlustel osaleda. EM-i normidest oli Viola täitnud nii 800, 1500 kui ka seitsmevõistluse normi. Olümpiafestivali normidest oli täidetud 800, 1500 ja 100 meetri tõkkejooksu normid, lisaks seitsmevõistluse oma. Mõlemal võistlusel otsustasime, et Viola teeb kaasa seitsmevõistluses. EM-i silmas pidades oli tegemist kahtlemata lihtsama valikuga, sest ta oli enne seda väga heas vormis, puhanud ja värske. Slovakkia võistluse eel oli aga väga palju muid võistlusi ja seetõttu olin ise pisut mures, kas vajalikku värskust selle võistluse tarbeks jagub.

Mõlemalt võistluselt saime kokkuvõttes väga suure positiivse emotsiooni. Iisraelis parandas Viola oma mitmevõistluse rekordit lausa 180 punktiga, püstitas kokku kolm isiklikku rekordit, saavutas ühe alavõidu ja lõpetas võistluse 6 kohaga! Slovakkias toimunud Euroopa olümpiafestival oli vaimselt juba pisut keerulisem. Lisaks sellele, et juulis oli võistluste üleküllus ja puhata ning treenida soovitult me ei saanudki, siis sel võistlusel osales U17 vanuseklass ehk Viola vanused ja aasta nooremad. Enne võistlust stardinimekirju uurides oli selge, et hea võistluse korral on Viola medalivõitluses kindlasti sees. Sellist pinget ei olnud ma ka ise varem tundnud, seega saime mõlemad hea karastuse. Slovakkia võistlus õnnestus mõnest tagasilöögist hoolimata suurepäraselt ning Viola võitis seal hõbemedali! Mulle treenerina oli tegemist samuti esimese tiitlivõistlustel võidetud medaliga. Seetõttu jääb see võistlus mulle kindlasti kogu eluks meelde.
 












Vaatame nüüd aga üle kolme sel hooajal tehtud seitsmevõistluse tulemused, et tekiks ka väike võrdlemise koht. 
 
28-29.mai - Balti mitmevõistluse meistrivõistlused, Pärnu Rannastaadion 

100 meetri tõkkejooks - 14,39 (isiklik rekord, tuul -0,3), alavõit 924 punkti
kõrgushüpe - 1.68 (isiklik rekord), 2-3.koha jagamine 830 punkti
kuulitõuge - 11.18 (isiklik rekord), 7.koht 607 punkti
200 meetri jooks - 25,84 (isiklik rekord, tuul -1,5), 2.koht 811 punkti
kaugushüpe - 5.48 (isiklik rekord, tuul -0,6), 2.koht 694 punkti
odavise - 34.97 (isiklik rekord), 2.koht 571 punkti
800 meetri jooks - 2.17,69, alavõit 855 punkti
KOKKU 5292 punkti, esimene koht
 
4-5.juuli - Euroopa meistrivõistlused, Iisrael, Jeruusalemm
 
100 meetri tõkkejooks - 13,99 (isiklik rekord, tuul +0,5), 2.koht 980 punkti
kõrgushüpe - 1.63, 8-9.koha jagamine 771 punkti
kuulitõuge - 10.37, 10.koht 554 punkti
200 meetri jooks - 25,36 (isiklik rekord, tuul +1,5), 5.koht 854 punkti
kaugushüpe - 5.82 (tuul +2,2, oleks olnud isiklik rekord), 6.koht 795 punkti
odavise - 37.56 (isiklik rekord), 12.koht 621 punkti
800 meetri jooks - 2.14,68, alavõit 897 punkti
KOKKU 5472 punkti, 6.koht 


Euroopa meistrivõistluste 8 paremat tüdrukute seitsmevõistluses

 
Iisraelis osales Viola veel ka tüdrukute 100+200+300+400 meetri teatejooksus, kus ta jooksis viimast vahetust - 400 meetrit. Kokku toimus 3 jooksu ning Eesti koondis osales kohe esimeses jooksus. Jooks lõpetati neljandana ning ajaks saadi 2.11,51. See tulemus tähistas uut Eesti U18, U20 ja U23 rekordit! Kolme jooksu kokkuvõttes tähendas see kahjuks aga 9.kohta ehk esimesena finaaljooksust väljajäämist. Finaalist jäi lahutama vaid 15 sajandikku.




 
28-29.juuli - Euroopa olümpiafestival, Slovakkia, Banska Bystrica
 
100 meetri tõkkejooks - 14,20 (tuul -0,3), 3.koht 950 punkti
kõrgushüpe - 1.68, (isikliku rekordi kordamine), 2-5.koha jagamine 830 punkti
kuulitõuge - 10.77, 9.koht 580 punkti
200 meetri jooks - 25,17 (isiklik rekord, tuul +0,1), 2.koht 871 punkti
kaugushüpe - 5.34 (tuul +0,9), 4.koht 654 punkti
odavise - 37.04, 3.koht 611 punkti
800 meetri jooks - 2.15,41, alavõit 887 punkti
KOKKU 5383 punkti, 2.koht
 

 Euroopa noorte olümpiafestivali tüdrukute seitsmevõistluse protokoll

Kuigi staadionihooaeg on selleks aastaks läbi saanud, ootavad sügisel ees veel mõned olulised murdmaajooksud. 8.oktoobril toimuvad Jõulumäel Eesti karikavõistlused murdmaajooksus ning 22.oktoobril Lätis Balti meistrivõistlused murdmaajooksus. Eesti koondis komplekteeritakse selleks võistluseks just Jõulumäe jooksude põhjal. Kõige esimene võistlus ootab meid ees ka Valgerannas, kui 2.oktoobril toimub 50.Kadrijooks!

Neljapäev, 1. september 2022

Alustame treeningutega

Kõik treeninggrupid alustavad treeningutega 12.septembril! Paljud vahetavad sel aastal gruppi, see info ja muu juba uuel nädalal.

Pühapäev, 3. juuli 2022

Treeningud ja võistlused 4-13.juuli

Esmaspäev, 4.juuli
II grupp 11.00-12.30 Rannastaadion (treeningu viib läbi Anete)
I grupp 12.30 Rannastaadion

Teisipäev, 5.juuli
II grupp 11.00-12.30 Rannastaadion (treeningu viib läbi Anete)
I grupp 12.30 Rannastaadion

Kolmapäev, 6.juuli
I grupp 11.00 Rannastaadion

Neljapäev, 7.juuli
II grupp 11.00-12.30 Rannastaadion (treeningu viib läbi Anete)
I grupp 12.30 Rannastaadion

Reede, 8.juuli
I grupp 11.00 Rannastaadion

Laupäev, 9.juuli
PUHKUS

Pühapäev, 10.juuli
Eesti U23, U20, U18 meistrivõistlused, esimene võistluspäev,  Rakvere

Esmaspäev,  11.juuli
Eesti U23, U20, U18 meistrivõistlused, teine võistluspäev,  Rakvere

Teisipäev, 12.juuli
Eesti U16, U14 meistrivõistlused, esimene võistluspäev,  Rakvere
 
Kolmapäev, 13.juuli
Eesti U16, U14 meistrivõistlused, teine võistluspäev,  Rakvere

Teisipäev, 28. juuni 2022

Eesti meistrivõistlustest

Meie võistlushooaeg on käinud juba peaaegu poolteist kuud. Võistlusi on olnud niivõrd palju, et paraku ei ole ma enam jõudnud teha neist kokkuvõtteid, kuigi rääkida on olnud väga paljust. On olnud sündmusterohke võistlushooaja esimene pool. Üritan siiski leida nüüd võimalusi, et tasapisi võistlustest mõne sõna siia ka kirja panna. Ning alustama peab kindlasti kõige viimase võistlusega. Nädalavahetusel toimusid Tallinnas, Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused ning sealt saadud emotsioonid üritan siia ridadeks kirja panna.

Kuna oleme spordiklubi, mis peamiselt tegutseb noorte sportlastega, siis suure seltskonnaga Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses me väljas ei käi. Aga tublisid sportlasi on meil alati olnud ning igal aastal on keegi ikka ka nendel võistlustel meie spordiklubi au kõrgel hoidnud. 

Sel korral oli meil stardis isegi harukordselt palju sportlasi: Karl Mäe, Henri Sai, Ann Marii Kivikas, Anete Siman, Birgit Pihelgas, Emmeliine Meriste, Anete Kirke Kadarik, Grethe Karoline Kaljaste, Viola Hambidge, Carlyn Pukk. Eesti meistrivõistlustel ei saa osaleda igaüks, kes seda soovib. Selleks tuleb täita Eesti Kergejõustikuliidu poolt kehtestatud normatiivid. Seega oleme väga uhked, et sel korral nii paljud starti pääsesid. Anete Kirke, Grethe Karoline ja Viola jaoks olid need esimesed riigi meistrivõistlused täiskasvanute arvestuses.

Võistlustel läks meie sportlastel üldjuhul hästi. Ann Marii võitis kaks Eesti meistritiitlit - naiste 100 ja 200 meetri jooksudes, Birgit võitis oma esimese meistritiitli täiskasvanute arvestuses - naiste 5000 meetri jooksus, Karl võitis hõbemedali meeste 3000 meetri takistusjooksus, Henri võitis hõbemedali meeste 100 meetri jooksus, Viola sai oma esimestel meistrivõistlustel kaela kohe hõbemedali, seda naiste 800 meetri jooksus. Anete jõudis 100 meetri jooksus finaali ja oli seal seitsmes, 200 meetri distantsil jäi finaalipääsust natuke puudu ning leppida tuli kümnenda kohaga. Karl oli lisaks võidetud hõbemedalile neljas veel meeste 5000 meetri jooksus. Anete Kirke püstitas kaks väga ilusat isiklikku rekordit, nii 100 kui ka 200 meetri jooksus, Grethe Karoline püstitas isikliku rekordi 100 meetri jooksus, aga paraku ebaõnnestus kaugushüppe võistlus. Emmeliine võistles vigastusega ning tegi sellegipoolest igati tubli jooksu naiste 400 meetri distantsil. Carlyni võistlused kahjuks ebaõnnestusid.

Alustama peab kindlasti Ann Marii suurepärase saavutusega. Kuigi Ann Marii enam minu juures ei treeni (tema elukoht on nüüd Tartus, kus teda juhendab Tiina Torop), võitis ta oma esimese täiskasvanute meistritiitli siiski kahe aasta eest Pärnus treenides. Kuldne duubel ehk kuldmedalid nii 100 kui ka 200 meetri jooksudes on erakordne saavutus ning väärib kahtlusteta suurt tunnustust ja tähelepanu. Ann Marii võitis kulla avapäeval 100 meetri jooksus, püstitades finaalis uue isikliku rekordi 11,64. Tegelikult sündis isiklik rekord juba eeljooksus - 11.75. Enne meistrivõistlusi olid rekordnumbrid 11,82. Võit tuli veenvalt, teiseks tulnud Õilme Võro kaotas talle 12 sajandikuga. Teisel päeval ootas ees 200 meetri jooks, mida ei olnud kellelgi kerge joosta, kuna mõlemal võistluspäeval kurnas sportlasi kuumus. 200 meetri eeljooksus näitas Ann Marii head minekut - ajaga 24,19 võitis ta oma eeljooksu ja pääses parima tulemusega finaali. Finaal oli aga selles põrgukuumuses juba neljas jooks kahe päeva jooksul, mis tuli ette võtta. Võidus siiski kahtlust ei olnud, uus isiklik rekord 23,82 tõi teisegi kulla. Taas teiseks tulnud Õilme Võro kaotas lõpuks 24 sajandikuga. 



 

Fotod: Marko Mumm, Kristi Sits

Piilume aga natuke nende numbrite taha. 11,64 ja 23,82. Mõlemad tulemused viivad ta Eesti hooaja edetabelite liidriks. Eesti kõigi aegade naiste edetabelis tõstis 11,64 ta jagama nüüd 4-5.kohta. U23 vanuseklassi kõigi aegade edetabelis tõusis ta aga kolmandaks. Naiste 100 meetri Eesti rekordist lahutab nüüd veel 29 sajandikku. 

 

Naiste 100 meetri jooksu kõigi aegade edetabel

 

200 meetri jooksu tulemus 23,82 tõstab Ann Marii nüüd kõigi aegade naiste edetabelis neljandaks, U23 vanuseklassi kõigi aegade edetabelis aga kolmandaks.

Naiste 200 meetri jooksu kõigi aegade edetabel

Kuigi Ann Marii on noorteklassides võitnud arvukalt meistritiitleid nii Eesti meistrivõistlustelt kui ka Balti meistrivõistlustelt, on esikohad täiskasvanute arvestuses juba praegu üle kaalumas kõiki noorteklasside tiitleid. Sportlase eesmärk peabki olema lõpuks ikkagi Eesti täiskasvanute koondisesse välja jõudmine. Noorteklasside saavutused on sellel käänulisel teekonnal siiski vaid vahe etappideks. Kui aasta tagasi Ann Mariile treenerit otsima hakkasime, kaardistasin täpselt ära, kelle juurde ta võiks üldse minna, kelle juurde sobida. Lisaks teadmistele kiirjooksust hindasin väga oluliseks ka treeneri isikuomadusi. Ta pidi olema usaldusväärne, siiras, aus, pühendunud. Neid omadusi ei olegi tänapäeval nii lihtne enam leida. Aga usun, et meie leidsime sellise inimese. Tean Tiina Toropit juba oma õpingute ajast Tartu Ülikoolis ning palju teadmisi kergejõustikust olen saanud ma just temalt, sest ta oli ka minu õppejõud. Tema vaated sarnanesid kõige rohkem minu toonase treeneri Martin Kutmani omadega. Ning aastate jooksul on jäänud kõrvalt vaadates ka mulje, et tema pühendab oma energia täies mahus oma sportlastele, mitte ei tegele treeningutel ja võistlustel kõrvaliste tegevuste ja teiste sportlaste kritiseerimisega. See on väga oluline ja haruldane omadus. See loob hea keskkonna, kus sportlane saab treenida.

Teekond seekordsete võitudeni ei ole tulnud aga kergelt ning ületada on olnud vaja mitmeid probleeme, takistusi, kaigaste kodaratesse loopimist. Selleks vaatame korraks Ann Marii tegemisi viimastel aastatel väikesel ajajoonel:

2020 - võitis talvistel Eesti U20 meistrivõistlustel 3 kuldmedalit. Suvistel U20 meistrivõistlustel lisandus veel 3 kuldmedalit. Suvistel Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses võitis oma elu esimese esikoha - 200 meetri jooksus uue U20 Eesti rekordiga 23,96. Lisaks veel pronksmedal naiste 100 meetri jooksus 11,87ga. Lisaks veel väga edukad jooksud Balti meistrivõistlustel. Sügisest hakkas Ann Marii saama EOK poolt stipendiumit väga heade tulemuste eest ja kuna oli lootustandev noor sportlane.

2021 - võitis talvistel Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses naiste 200 meetri jooksus hõbemedali, püstitades uue isikliku siserekordi. Suvistel Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses võitis naiste 100 meetri jooksus pronksmedali 11,96ga. 200 meetri jooksus võitis samuti pronksmedali 24,43ga. U20 Eesti meistrivõistlustel võitis Ann Marii kaks kulda, nii 100 kui ka 200 meetri jooksus. U20 Euroopa meistrivõistlustel jooksis välja hooaja tippmargi 200 meetri distantsil 24,34, saavutas 20.koha ja täitis U20 maailmameistrivõistluste normatiivi. 4x100 meetri teatejooksus püstitati U20 Eesti rekord, Ann Marii jooksis viimast vahetust. Augusti alguses, pisut enam kui 2 nädalat enne U20 maailmameistrivõistlusi, võitis Ann Marii U20 Balti meistrivõistlustel esikoha 200 meetri jooksus ja 4x100 meetri teatejooksus, 100 meetri distantsil võitis hõbeda. 

Ja siis...U20 maailmameistrivõistlustele teda kaasa võeta ei tahetud, kuna olevat vigastuse oht. Surve oli niivõrd suur, et sportlane otsustas teekonda MM-ile mitte ette võtta. Pettumusest tingituna loobus ka Eesti koondise kohast Balti meistrivõistlustel (täiskasvanute arvestuses). Sügisest oli kadunud EOK toetus, selle kohta ei tulnud mitte mingit märguannetki. Saime isegi aru, et hooaeg ei läinud oodatult ja selliseid aegu välja joosta ei õnnestunud, mida soovisime ja milleks olime vaeva näinud. Lisaks ei salga me üldse, et Ann Mariid segas sel hooajal vigastus, aga olime meeletult aega ja energiat kulutanud selleks, et seda ravida ja olukord oli kontrolli all enne MM-i. Tuli aga välja, et teatud inimesed teadsid vigastusest ja sportlase seisundist paremini kui sportlane ja mina ise. Aga hooaeg ei olnud kindlasti põrumine, mida näitavad ka saavutused. Täna saab aga EOK toetust nii mõnigi sportlane, kelle sisehooaeg oli näiteks oluliselt tagasihoidlikum kui Ann Marii suvine hooaeg. Pole probleemi. Aga Ann Mariid enam lootustandvaks sportlaseks ei peetud.

2022 - Ann Marii on tipus tagasi ja õnnitlusi jagavad talle ka need, kes eelmisel suvel tegid kõikvõimaliku, et nõrgema närvikavaga sportlane lõpetanuks tookord isegi sporditegemise ära. Miks ma praegu, väga edukate võistluste järel niivõrd negatiivse teema taas üles võtan? Väga lihtne - tahan näidata, et kuigi selliste tulemuste ja eeldustega sportlast koheldi väga halvasti, jätkas ta ikka oma teekonda, sest tal on omad unistused ja eesmärgid. Elus tuleb omale paks nahk kasvatada, sest negatiivse suhtumisega inimesi on ümberringi väga palju. Kui sul on aga eesmärgid, ei tohi lasta end teistel pikali lüüa. Meil juhtus paraku nii, et tuli pisut raskem hooaeg ja kohe tõmmati kriips peale. Ja teine põhjus on see, et 2021.aasta augustis ei olnud ka mina võimeline sellest lähemalt rääkima, sest tegu oli suure pettumuse ja tohutu löögiga ka minu motivatsioonile.

Olen kurb, et meil nii sportlasi koheldakse. Ja olen rõõmus, et sportlane tõestas nendele inimestele, et nad on teinud vea. Täna oleme siiski tänulikud, et Pärnu linn toetas sel aastal sportlast ühekordse stipendiumiga ja et Eesti Kergejõustikuliit taotles Eesti Kultuurkapitalist Ann Mariile ühekordset stipendiumit, mille sportlane ka sai. Sellest kõigest on suur abi olnud.

Sel suvel ootab Ann Mariid ees ka suurem võistlus - 16-17.juulil toimuvad Rootsis, Malmös Põhjamaade ja Baltimaade meistrivõistlused U23 vanuseklassile. Ann Marii teeb seal kaasa nii 100 kui ka 200 meetri jooksudes.

Täna saame aga uhkusega öelda, et Eesti kiireim naine aastal 2022 esindab meie spordiklubi!

 

Naiste 800 meetri jooksus tegi kaasa Viola, kellele see oli viimane võistlus enne 4.juulil Iisraelis algavaid U18 Euroopa meistrivõistlusi, kus Viola teeb kaasa seitsmevõistluses. Isiklik rekord enne starti minekut oli tal 2.12,34, mis oli joostud hiljuti Eesti noorte karikavõistlustel Tartus. Isiklike rekordite võrdluses oli Viola kindlalt teisel kohal, üsna kindlalt on Eesti esinumber sel alal Helin Meier, kelle rekord enne võistlust oli 2.06,50. 

Taktikaliselt oli meil valida mitme variandi vahel. Kas läheme proovima joosta U18 Eesti rekordit - 2.09,6; läheme kindlustama hõbemedalit või läheme infot koguma, kui palju reaalselt praegu sel alal Violal on sees ja kaua ta suudab tugeva vastase tuules joosta. Valisime selle viimase ning stardipaugu kõlades võttis Viola kohe Helin Meieri seljataha koha sisse. Kahekesi joosti kohe teistelt eest ära. Esimene ring läbiti 61,7ga, mis on ligi 2 ja pool sekundit kiirem kui Viola senises rekordjooksus. 550 meetrit jaksas Viola tugeva konkurendi tuules joosta, seejärel hakkas vahe sisse tulema. Vaatamata sellele, et lõpp läkski väga raskeks, finišeeris Viola teisena, püstitas uue isikliku rekordi 2.11,43 ja võitis oma esimese Eesti meistrivõistluste medali täiskasvanute arvestuses. Väga julge jooks ja suurepärane plaanist kinnipidamine Viola poolt! On selgemast selgem, et meistritiitli võitis selgelt treenitum sportlane. Helin Meier jooksis juba 2015.aastal 800 meetrit ajaga 2.10. Andkem Violale aega treeningutega jätkata ja end paremaks treenida. Natuke pakkus tema osalemine ja julge jooks ka elevust staadionil ja see ongi praegu peamine, tunda võistlemisest rõõmu ja kombata oma piire. Ajaga 2.11,43 tõusis Viola Eesti U18 vanuseklassi kõigi aegade edetabelis kolmandale kohale.



U18 kõigi aegade edetabel

 






Fotod: Marko Mumm, Kristi Sits

 

Mul on äärmiselt suur rõõm ka Karli ja Birgiti medalite üle. Karl alustas kunagi treeningutega minu juures ja Birgitit tunnen juba aastaid ja olen alati imetlenud tema armastust kergejõustiku vastu. Oma töökuse, sihikindlusega on nad mõlemad olnud kindlasti eeskujuks ka Violale. Soovin mõlemale väga edukaid starte ka edaspidiseks, hoiate Altiuse nime kõrgel! Aitäh ka Karli ja Birgiti praegusele treenerile - Ralfile

Tublid etteasted tegi naiste 100 ja 200 meetri jooksudes Anete. Kõige teravamat minekut veel näidata ei õnnestunud, aga igati korralikud ajad jooksis Anete välja sellegipoolest. 100 meetri eeljooksus püstitas ta oma hooaja tippmargi 12,41 ning pääses kaheksandana finaali! Finaalis parandas ta hooaja parimat tulemust veelgi - ajaga 12,36 saavutas ta lõpuks seitsmenda koha. 200 meetri jooksus läbis ta kurvi väga hästi, aga väsis viimasel 50 meetril ning pidi leppima ajaga 25,59, mis andis kokkuvõttes 10.koha. Finaalist jäi lahutama 20 sajandikku. 

Anete Kirke tuli Eesti meistrivõistlustele isiklike rekorditega 100 meetri jooksus 12,94 ja 200 meetri jooksus 25,95. 100 meetri eeljooksus püstitas ta kohe väga korraliku isikliku rekordi 12,61 ning seda veel 0,9 meetrit sekundis puhunud vastutuules. Kokkuvõttes sai ta sellega 13.koha. 200 meetri jooksus õnnestus isiklikust rekordist kärpida veel 10 sajandikku ja ajaga 25,85 saavutas Anete Kirke 12.koha. 

Grethe Karoline rekord 100 meetri jooksus oli enne võistlust 12,90. Eesti meistrivõistluste jooks õnnestus väga hästi ning ajaga 12,78 saavutas ta 16.koha. 

Emmeliinet segas enne naiste 400 meetri jooksu säärevigastus. Nii oli väga keeruline üritada ka uut isiklikku rekordit välja joosta (59,39). Seekord tuligi leppida ajaga 1.00,67, millega ta saavutas 10.koha. Loodame, et vigastusest õnnestub nüüd kiiresti taastuda ja et Eesti U20 meistrivõistlustel on Emmeliine taas stardis ja valmis kiiresti jooksma.










 

Fotod: Marko Mumm, Kristi Sits

Jälgige meie tegemisi ikka ka instagramis: https://www.instagram.com/sk.altius/


Pühapäev, 26. juuni 2022

Treeningud ja võistlused 27.juuni-3.juuli

II grupi sportlastest jäävad uuest nädalast trennis käima ainult need, kes valmistuvad Eesti noorte meistrivõistlusteks. Teistel algas suvepuhkus ja teiega kohtume juba sügisel!

Esmaspäev, 27.juuni
II grupp 11.00-12.30 Rannastaadion
I grupp 12.00 Rannastaadion (kes võistles pühapäeval EMV-l, need trenni ei tee)

Teisipäev, 28.juuni
I grupp 11.00 Rannastaadion (Rukkilillemängudel osalejad trenni ei tee)

Kolmapäev, 29.juuni
Rukkilillemängud Võrus, esimene võistluspäev
I grupp 11.00 Rannastaadion (treeningplaanide alusel)

Neljapäev, 30.juuni
Rukkilillemängud Võrus, teine võistluspäev
I grupp 11.00 Rannastaadion (treeningplaanide alusel)

Reede, 1.juuli
I grupp 11.00 Rannastaadion

Laupäev, 2.juuli
Toivo Pruuli mälestusvõistlus Hiiumaal

Pühapäev, 3.juuli
Pärnu Rannastaadioni kergejõustikuõhtu

Pühapäev, 19. juuni 2022

Treeningud ja võistlused 20-26.juuni

Esmaspäev, 20.juuni
II grupp 11.00-12.30 Rannastaadion
I grupp 12.15 Rannastaadion

Teisipäev, 21.juuni
II grupp 11.00-12.30 Rannastaadion
I grupp 12.15 Rannastaadion

Kolmapäev, 22.juuni
I grupp 11.00 Rannastaadion

Neljapäev, 23.juuni
I + II grupp 13.00 Rannastaadion (Eesti MV-l osalejad puhkavad)

Reede, 24.juuni
I grupp 12.30 Rannastaadion

Laupäev, 25.juuni
Eesti meistrivõistlused Tallinnas, Kadrioru staadionil. Esimene võistluspäev.

Pühapäev, 26.juuni 
Eesti meistrivõistlused Tallinnas, Kadrioru staadionil. Teine võistluspäev.

Pühapäev, 12. juuni 2022

Treeningud ja võistlused 13-19.juuni

Väga tihe võistluste periood muudkui jätkub. Väga paljud meie sportlased asuvad võistlustulle ka algaval nädalal. Kuidas meie sportlastel seni on läinud, saate üle vaadata meie instagrami kontolt: https://www.instagram.com/sk.altius/  Kutsume kõiki meie kontot kindlasti jälgima!

Esmaspäeval, 13.juunil toimub viimane treening kõige nooremale ehk III grupile (AE1 grupid Arnos). Nemad lähevad seejärel auga väljateenitud suvepuhkusele! Alates teisipäevast läheme me teistega aga üle suvisele graafikule, seega toimub suurem osa treeningutest päeva esimeses pooles.

Esmaspäev, 13.juuni
III grupp 15.30-16.30 Rannastaadion (Viimane treening enne suvepuhkust!)
II grupp 16.15-17.30 Rannastaadion
I grupp 17.15 Rannastaadion

Teisipäev, 14.juuni
TV10 Olümpiastarti võistlussarja finaal Rakveres, esimene võistluspäev!
II grupp PUHKUS
I grupp iseseisev treening rannastaadionil vahemikus 11.00-14.00 (treeningplaanide alusel)

Kolmapäev, 15.juuni
TV10 Olümpiastarti võistlussarja finaal Rakveres, teine võistluspäev!
I grupp iseseisev treening rannastaadionil vahemikus 11.00-14.00 (treeningplaanide alusel)

Neljapäev, 16.juuni
II grupp 16.00-17.30 Rannastaadion
I grupp 17.15 Rannastaadion

Reede, 17.juuni
Tallinna noorte meistrivõistlused Kadrioru staadionil, esimene võistluspäev (info tulekul)
I grupp (kes ei võistle) 10.30 Rannastaadion

Laupäev, 18.juuni
Tallinna noorte meistrivõistlused Kadrioru staadionil, teine võistluspäev (info tulekul)

Pühapäev, 19.juuni 
Teivashüppe treening 15.00-17.30 Rannastaadion (registreerimine kuni 15.juunini)

Pühapäev, 5. juuni 2022

Treeningud ja võistlused 6-12.juuni

Tahan kõigile meelde tuletada, et juunist alates enam Spordikooli õppetasu maksma ei pea. Arveid teile ei saadeta. Kõige noorem treeninggrupp käib trennis veel kuni 13.juunini, seejärel algab suvepuhkus ja trenni on kõik taas oodatud septembris. Teiste gruppidega jätkame, sest tulemas on veel palju võistlusi. Peagi läheme üle ka suvisele treeninggraafikule, kus trennid toimuvad päeva esimeses pooles.

Treeningud rannastaadionil on aga endiselt tugevalt häiritud jalgpalli tõttu. Nii ei saa me uue nädala teisipäeval ega kolmapäeval seal treeninguid läbi viia.

Esmaspäev, 6.juuni
III grupp 15.30-16.30 Rannastaadion
II grupp 16.15-17.30 Rannastaadion
I grupp 17.15 Rannastaadion

Teisipäev, 7.juuni
II grupp 16.00-17.15 Rannastaadioni harjutusväljak/rand. Kogunemine harjutusväljaku juures.
I grupp Audru staadion. Väljasõit 17.30 Spordihalli eest.

Kolmapäev, 8.juuni
Motonet GP võistlused Soomes, Espoos.
III grupp PUHKUS
I grupp 16.30 Kergejõustikuhall (treeningplaanide alusel)

Neljapäev, 9.juuni
II grupp 16.00-17.30 Rannastaadion
I grupp 17.15 Rannastaadion

Reede, 10.juuni
III grupp 15.30-16.30 Rannastaadion
I grupp 16.30 Rannastaadion

Laupäev, 11.juuni
Teivashüppe treening 11.00-13.30 Rannastaadion (registreerima ei pea)

Pühapäev, 12.juuni
Eesti noorte karikavõistlused Tartus (U18 ja nooremad)