Suvehooaeg ja kogu 2010/2011 võistlushooaeg on saanud läbi. Järele on veel jäänud mõned traditsioonilised rahvajooksud (Kadrijooks, 2 staadioni jooks jne), mõni heitjate seeriavõistlus (viimati 21.september osales seal ja Jarmo, kes viskas oda pisut üle 47 meetri, tingimused olid rasked. Sadas vihma ja oli tugev küljetuul).
Ent pilgud on pööratud juba 2012 aasta poole. Ettevalmistus selleks on alanud ja need, kes asja tõsiselt võtavad, on ka korralikult trennitegemist alustanud.
2011 suvi pakkus mulle kui treenerile kuhjaga emotsioone. Kahtlusteta saan öelda, et tegu oli mu edukaima võistlushooajaga treeneriametis.
Aprilli lõpus toimus meil laager Jõulumäel, kus osalesid Rait, Jarmo, Ranno, Risto, Karl J, Jan, Kerstin, Brigita, Inger ja Mädli. Võistlushooaeg algas mai keskel Pärnu linna koolinoorte meistrivõistlustega ja Pärnumaa meistrivõistlustega. Võimsalt alustas hooaega Brigita, kes Paikusel läbis vastutuules 100 meetrit 13,23ga. Tegu oli isikliku rekordiga kohe avastardil. Raidi hooaja algus oli krobeline, 100 meetri jooksus saadud aeg 11,28 ja 200 meetri jooksus 23,03. Kuna hooaja peamine eesmärk oli noorte maailmameistrivõistluste normide täitmine (normid 11,05 ja 22,25), siis tekitasid sellised ajad pisut ärevust.
Isikliku rekordi avavõistlusel tegi Karl M, kes läbis 800 meetrit 2.09,43ga, parandades isiklikku rekordid 2 sekundiga. Tugeva rekordiparanduse tegi Killu, kes 100 meetris viis isikliku 14,87 pealt 14,16 peale. Häid tulemusi tehti avavõistlusel veelgi.
Raidi MM normi püüdmine sai jätku mai lõpus Tartus kuldliiga etapil, kus ta püstitas isikliku rekordi 200 meetri jooksus 22,49, ent normatiivini oli veel minna. Kohe järgmisel päeval toimus samal staadionil aga TV 10 olümpiastardi vabariiklik etapp, kus esines hästi Hanna, püsitades kaugushüppes isikliku rekordi 4.50, millega jõudis finaali ja sai seal 8.koha.
Raidi puhul oli läbimurdekohaks võistlus Riias, täpsemalt Riia Karikal. 2 päeva enne võistlust jooksis Rait hallis 30meetrit lendlähtest 2.94 ning see andis alust oodata head tulemust.
Riias alustas Rait 100 meetri jooksuga ning jooksis välja tol hetkel uskumatuna näinud rekordi 10,91. Kui saime teada, et tuul oli jooksuajal 1,1m/sek tagant, langes mul suur kivi südamelt. Täidetud oli MM norm. 2 tundi hiljem oli Rait stardis 200 meetri jooksus, kus me mõlemad muidugi lootsime samuti normi täitmist. Oli muidugi omaette küsimus, kuidas suudab Rait end kokku võtta pärast niivõrd emotsionaalset 100 meetri jooksu silmas pidades. 1,3m/sek taganttuulega jooksis ta aga taas isikliku rekordi 22,16 ning sellega olid mõlemad MM normid löödud ja pääse tiitlivõistlustele olemas. See oli mulle kõige emotsionaalsem päev treenerina pärast tema esimest Eesti meistritiitli võitu 60meetri jooksus. Kogu see normatiivide püüdmine oli mulle päris keeruline situatsioon, palju magamata öid ja nuputamist, kuidas vormi teravaks timmida. Stress selleks hooajaks valmistumisel oli kordades suurem kui seni.
Juba mõned päevad hiljem tehti väga häid tulemusi Valmieras, mis on saanud üheks mu lemmik võistluspaigaks kevadel. Risto võimas jooks 200 meetri jooksus üllatas pisut mindki - 23,11. Vaid mõned päevad hiljem võistlesid samal staadionil nooremad ja tublimad kergejõustiklased. Hanna oli 60meetri jooksus kolmas, korrates talvel joostud isiklikku rekordit 9,00. Väga tubli etteaste tegi ka Kristiina, kes oli 9,10 sekundiga viies. Hanna oli kolmas ka 300 meetri jooksus 47,29ga. Kristiina oli 48,74ga kuues.
Eesti noorte teatejooksude meistrivõistlustel tuli Eesti meistriks 4x110 meetri tõkkejooksus Ranno.
15-20 juuni toimus järjekordne laager treener Ando Palginõmme suvekodus. 15-16.juuni osalesid 3 tüdrukut (Hanna, Kristiina ja Kristi) Kuusalus TV10 olümpiastardi finaalvõistlusel mitmevõistluses.
22-24.juuni viibisime Raidi, Jarmo, Risto ja Rannoga aga laagris Käärikul ja Tehvandil, kus timmisime vormi Eesti noorte meistrivõistlusteks (Rait ka MM-iks) ning lasime vaimul pisut puhata argipäeva treeningrutiinist Pärnus. Laager oli küll lühike, ent viimase peal. Kaasas olnud seltskond oli super ja töö äärmiselt asjalik.
Juunikuu kõige suuremaks võistluseks oli kahtlemata Eesti noorte meistrivõistlused, mis paljude jaoks oli hooaja tähtsaim võistlus. Seekord toimusid A ja B klassi võistlused Jõgeval kahel päeval. Rait tuli kahekordseks Eesti meistriks - 100meetri võitis ta 10,92ga ja 200meetri jooksu 22,23ga. Seega alistas ta teist korda mõlemad noorte MM-i normid. See võistlus andis mulle ja usun, et ka Raidile kinnitust, et oleme õigel teel ja et Riias joostud "ime ajad" ei olnud juhuseks. Rait oligi teinud sammu edasi arengus, mida näitas ka ülejäänud hooaeg. Kui seni oli Rait võitnud 4 Eesti meistritiitlit sisehooaegadel, siis need 2 oli tema esimesed välishooaja kullad.
Medali võitis meistrivõistlustel ka Risto, kes 400meetri jooksus sai pronksi 51,09. Karl uuendas 1500 meetri jooksus isiklikku rekordit enam kui 3 sekundiga ning oli viies. Oma hooaja avas meistrivõistlustel Jarmo, kes oli pikalt hädas erinevate terviseprobleemidega. 110meetri tõkkejooksus pääses ta finaali ja oli seal seitsmes. 300 meetri tõkkejooksus sai Jarmo aga tubli viienda koha.
Kiiduväärt esinemise tegi võistlustel Jaagup, kes nii 100meetri jooksus kui ka kaugushüppes pääses finaali. Seal tuli küll leppida kaheksandate kohtadega, ent finaalipääs ise oli selge märk toimunud arengust. 200 meetri jooksus tuli Jaagup aga koguni kuuendaks isikliku rekordiga 25,53. Mädli esinemine nendel võistlustel oli samuti üks positiivsemaid üllatusi - 1500meetri jooksus tuli 4.koht ajaga 5.18,95. Rekord paranes 2,5 sekundiga. 800meetri jooksus oli Mädli kuues, isiklik rekord langes aga koguni 9 sekundiga!
Alati on huvitav jälgida Brigita esinemisi. Mitte tihti ei näe ma õpilast, kes on lihtsalt igatipidi andekas. Kohe eeljooksus püstitas ta isikliku rekordi 13,15. Finaaljooks, mis pakkus tragöödiat ka veel mitu minutit pärast jooksu lõppu, lõppes Brigita jaoks natuke õnnetult - 13,18 on kahtlemata korralik aeg, ent medalist jäi lahutama vaid 0,02 sekundit. Nii tuli leppida viienda kohaga. 200 meetri tõkkejooksus näitas sisu Inger, kes 32,16ga oli viies. Esmakordselt jooksis Killu alla 14 sekundi 100 meetrit - 13,92. Ilusaid hüppeid näitas Kerstin, kes kõrguseni 1.45 tegutses julgelt ja enesekindlalt. Edasi hüpped lagunesid ja 1.50st veel asja ei saanud.
Juulikuu algas hästi. Kohe kuu esimesel päeval sain kätte Altiuse uued särgid, mis nüüd staadionitel kergesti silma hakkavad. Juunioride Eesti meistrivõistlusel pakkus positiivseid emotsioone Ranno, kes võitis esimese individuaalse meistrimedali, kui tuli 110 meetri tõkkejooksus 15,19ga hõbemedalile. Samal ajal osales Rait aga juba Prantsusmaal noorte maailmameistrivõistlustel. Ebaõnnestunud stardiga tuli aeg 11,13 sekundit. 200 meetri jooksus tuli aeg 22,57.
Eestimaa suvemängudel Rakveres säras Risto täies hiilguses. Ta võitis 2,1m/sek taganttuulega 100 meetri jooksu 11,29 sekundiga ning 400meetri jooksu isikliku rekordiga 50,71. Klubidekarikavõistlustel säras jällegi Brigita - 100 meetri jooksus jättis ta seljataha väga tugevaid konkurente ning jooksis uue võimsa isikliku rekordi 13,01. Seljataha jäi ka tänavune Eesti meister ja Eesti koondist Balti matšil esindanud sprinter. Rait jooksis 200 meetri jooksus uue isikliku rekordi 22,03.
Teine suur rahvusvaheline võistlus oli Raidil juuli lõpus Türgis Trabzonis, kus ta osales Euroopa noorte olümpiafestivalil. 100meetri jooksus sai ta ajaks 11,03 ning 200meetri jooksus 22,17. Saja meetri jooksus jäi muideks edasipääs vaid 0,02 sekundi kaugusele. Aga kindlasti olid tulemused palju paremad kui Prantsusmaal MM-il.
Augusti alguses toimus aga Lätis, Jekabpilsis järjekordne Balti maavõistlus A vanuseklassile, kus Eesti koondisekoha teenis lisaks Raidile välja ka Risto. Seegi võistlus läheb absoluutselt plusspoolele - Rait tuli Balti meistriks 100 meetri jooskus isikliku rekordiga 10,82 ning 200 meetri jooksus 22,17ga. Risto oli 400 meetri jooksus 51,42ga viies ning tuli 4x400 meetri teatejooksus teisele kohale.
Rukkilillemängudel enam Rait ei osalenud, vaid puhkas oma igati väljateenitud puhkust. Alavõidu Võrus teenis Jarmo, kes oli 110meetri tõkkejooksus parim 15.43ga. Negatiivne oli muidugi Risto vigastus 200 meetri jooksu finaalis, mis on teda siiani eemal hoidnud treeningutest. Mitmevõistluse meistrivõistlustel Kärdlas tuli Jarmo 5792 punktiga viiendaks. Odaviske 55.36 oli selle võistluse suurim üllatus ja kahtlusteta parim tulemus.
Hooaeg oli pikk ja emotsioone oli väga palju. Ning ühte-kahte lausesse neid kokku võtta ei ole võimalik. Ent proovime.
Mu esimene õpilane pääses tiitlivõistlustele, sai sealt ülivajalikke kogemusi. Lisaks sai ta teise suure rahvusvahelise võistluse kohe juurde Türgis toimunud noorte olümpiapäevade näol. Isiklikud rekordid 100 meetri jooksus 10,82 (Balti matšilt) ja 200 meetri jooksu 22,03 (Tallinn, klubide karikavõistlused).
Ranno esimene individuaalne medalivõit Eesti meistrivõistlustelt - 15,19 ning hõbemedal. Lisaks kuldmedal 4x110 meetri tõkke teatejooksus. Stabiilne esinemine 400 meetri jooksus (mitu jooksu alla 54 sekundi).
Risto 400 meetri isiklik rekord 50,71 ning pääs esmakordselt Eesti koondisesse Balti matšiks. Sealt teine koht 4x400 meetri teatejooksus ning individuaalselt viies 400 meetri jooksus. Suur arenguhüpe nii 100, 200 kui ka 400 meetri distantsidel.
Brigita pakutavad suurepärased 100 meetri jooksud. Hooaja avavõistluse isiklik rekord 13,23, mis paranes Eesti meistrivõistlustel eeljooksus - 13,15 ning andis finaalis 13,18ga viienda koha. Klubidekarikavõistlustel võimas rekordiparandus 13,01! 13,01 tõstis Brigita hooaja lõpuks b- vanuseklassi edetabelis koguni 4.kohale!!!
Jarmo südikas esinemine mitmevõistluse meistrivõistlustel Kärdlas (eriti teisel päeval). Lisaks Rukkilillemängudel alavõit 110 meetri tõkkejooksus 15,43ga.
Karli areng keskmaa ja pikamaajooksus. Esimene aasta spetsiaalse treeningplaani järgi harjutades on tulemused läinud ülesmäge.
Need olid vast kõige eredamad muljed hooajast. Mida aga oodata edaspidi? Hooaja ettevalmistust on väga kenasti alustanud Rait, Jarmo, Ranno, Jaagup, Kristjan, Kerstin. Risto ravib veel vigastust ja hakkab vaikselt rahulikke krosse jooksma. Hiljuti jala välja väänanud Karl M. puhkab samuti veel pisut ning kui jalg lubab, alustab uueks hooajaks ettevalmistust. Paljude kohta seda aga öelda ei saa. Teeb ühteaegu kurvaks ja tigedaks, kui kõigile ei jõua ikka veel kohale, kuivõrd suured eeldused tal suurte sportlike tulemuste saavutamiseks olemas on. Vägisi aga staadionile ja spordihalli ei too kedagi ja nii need talendid raisku lähevadki. Selge on see, et millalgi hakatakse kahetsema, et õigel ajal trenni ei tehtud ning et selleasemel tühja tähja peale oma aega kulutati. Aga siis võib olla juba liiga hilja. Lootus sureb aga viimasena ja mina siiralt loodan, et osad, kellest praegu jutt, võtavad veel mõistuse pähe ja hakkavad tegelema korralikult sellega, milles nad väga head on. Samas öeldakse, et lootus on lolli lohutus... Nii et eks näha ole.
MLI
MRI
ROU
ARG
GEQ
EST
ANT
BAR
