Täna ilmus eesti ekspressis huvitav artikkel õdedest Šadeikodest. Grete ja Grit on teatavasti Eesti kergejõustiku tipud. Seal jäi silma üks väga meeldiv lõik, mille siinkohal eraldi välja tooksin. Ülejäänud artiklit saate lugeda alloleva lingi kaudu. On, millele mõelda. Väga hästi välja toodud, mida on vaja edu saavutamiseks. Loeksin seda artiklit nagu oma juttu. Põhimõtted kattuvad suurel määral. Ning meil on siin väga palju õppida.
Just Griti õrn loomus sundis ta pärast põhikooli lõppu Türilt Tartusse kolima. “Läbisaamine eelmise treeneriga läks halvaks,” ütleb Grit. Mees, kellest jutt, on legendaarne Leonhard Soom, kes omal ajal juhendas Griti ja Grete vanemaid, samuti Griti praegust treenerit. Soom vastab filmilikule ettekujutusele käredast õpetajast, kes paugub nagu Lutsu köster ega tee neidudele mööndusi. “Minu filosoofia on, et treening kestab 24 tundi. Ma pean tundma huvi hoolealuse era-asjade vastu,” ütleb Soom. “Sportlasel on valik – kas ööklubid või võidud. Jääd suitsetamisega kolmandat korda vahele – suhe läbi. Alkoholiga – juba esimesel korral.”
Gretele Soomi äge loomus sobib. “Olen ise paras röövel. Kui mulle halvasti öeldakse, ütlen vastu. Mina ei põe, aga Grit läks koju nutma. Tema on selline tubli tüdruk, Kanteri tüüpi – õppimine on trennist tähtsam. Grit loeb vabal ajal raamatuid, aga mina mängin poistega jalgpalli,” räägib Grete, vahetpidamata naeru lõkerdades. Mis viga naerda, kui tunnistusel viite kõrval vaid mõni üksik neli.
Töö ja lõbu vahekord on õdedel paigas. Grit: “Lapsena saadud võidud ei vähendanud motivatsiooni. Ei tekkinud segavaid faktoreid. Sain aru, et olen sõprade silmis lahe, kui võistlusi võidan, mitte siis, kui lihtsalt nendega koos aega veedan.”
Grete: “Ka minu sõbrad on aru saanud, et kiusatusele vastu panek – see on elustiil.”
Mullu suvel oleks tal peaaegu üks trenn vahele jäänud, sest oli vaja minna suguvõsa kokkutulekule. Soom: “Helistab ja ütleb, et täna ei tule. Mis siis ikka, tuled homme, vastasin. Järsku on kohal – oli ümber mõelnud.” Grete: “Otsustasin, et ei taha järgmisel MMil jälle punktiga medalita jääda ja mõelda, et võib-olla kadus punkt just sellesse vahelejäänud trenni.”
Artikkel täies mahus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar