Meie teekond Küprose saarele algas esmaspäeval kell 15.35, kui Tallinna lennujaamast tõusis õhku lennuk, mis viis meid Istanbuli. Jõudsime Istanbuli pisut enne kella seitset. Seal ootasime lendu Küprosele, Ercani lennujaama. Lend väljus 23.30. Maandusime Küprosel kell 1 öösel. Kui Istanbuli sõites oli lennuk täiesti täis, siis Küprosele lend oli meile palju lahedam, igaüks sai laiutada mitme koha peal. Ercani lennujaamast võtsime takso, mis viis meid riigi pealinna Nicosiasse. Sõit sinna kestis ca 25-30 minutit. Nicosia on jagatud pooleks. Põhja pool kuulub Türgile (nagu kogu põhja Küpros), lõuna pool on Euroopa Liidu koosseisu kuuluv Küpros. Seega Nicosias pidime ületama piiri. Esmalt passikontroll Põhja-Küprose ametnike poolt, seejärel 30 meetrit eemal Lõuna ametnike poolt. Meie vastu oldi sõbralikud ja ühtegi probleemi meil ei tekkinud. Piiri ületasime pisut enne kella kahte öösel. Seejärel võtsime taas takso, mis viis meid bussijaama, kust kell 3 öösel väljus buss Larnaca lennujaama, kus saime kätte oma rendiauto. Sõit kestis ligi pool tundi. Sealt meie majutuskohta oli ca 20 minutit sõitu. Igatahes magama saime kell 6 hommikul. Kuna mul õnnestus ööl vastu esmaspäeva üsna tõsiselt haigeks jääda, kujunes reis mulle endale väga raskeks. Nii rasket reisipäeva ei ole mul varem olnud.
Esimene hommik Küprosel tervitas meid päikese ja soojaga. Päeval oli päikese käes sooja koguni 26,5 kraadi. Vot selle järgi sai siia tuldud.
Kell on kohe kohe saamas 3 öösel ja meie pikk pikk reis hakkab lõpusirgele jõudma. Ootame bussi
Hommikul lähed rõdule ja selline vaatepilt avaneb. Pole paha!
Esimene trenn oli kerge, sest väsimus oli kõigil tugevalt kontides. Kasutasime maja juures olevat väikest jõusaali
Veri käima! kerge üke äratas üles küll
Kondiväänamine sobis igati esimese päeva lõppu
Poisid uurivad ümbrust esimesel hommikul
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar