Aasta 2010

Täpselt aasta tagasi kirjutasin siia kokkuvõtte läinud aastast. Läbi kumas nii positiivset kui negatiivset. Ja eks hea ja halb käivad ikka käsikäes. On õnnestumisi ja ebaõnnestumisi.


2010. aasta oli mulle treenerina kahtlemata kõige edukam seni. Aluseks on siinkohal võetud tähtsamad võistlused terve aasta jooksul: Eesti noorte talvised meistrivõistlused, Eesti noorte talvine klubidekarikas, Eesti noorte teatejooksude meistrivõistlused, Eesti noorte meistrivõistlused ja Rukkilillemängud.


Aasta algas väga edukalt, tõelise tulevärgi saatel. Eesti talvistel meistrivõistlustel tuli Rait kahekordseks noorte meistriks - võit 60m jooksu finaalis ajaga 7,14 ning 300m jooksus ajaga 36,68. Pean tunnistama, et treenerina kahtlemata senise karjääri tipphetk kui sinu oma õpilane poodiumi kõrgemal astmel Eesti meistrivõistlustel seisab. Raidil oli üldse väga edukas talvine hooaeg. Lisaks meistritiitlitele tuli ta Balti noorte kolmikmaavõistlusel võitjaks 60m jooksus ajaga 7,12 ning neljandaks 300m jooksus ajaga 36,61. Lisaks kuulus ta ka võidukasse 4x200m teatevõistkonda. Isikliku rekordi jooksis Rait talvistel noorte klubidekarikal, kus ajaks märgiti 7,11. Alla tuli tol võistlusel vanduda aga põhirivaalile Martin Männikule, kes sai ajaks 7,10. Väga ilusa võistluse tegi Rait ka täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel Tartus, kus pääses finaali ning tuli seal koguni kuuendaks ajaga 7,14. Talv läks meil tõesti väga hästi ning eelkõige tegi rõõmu stabiilsus kõrgel tasemel. Kevadel hakkas meid taas kimbutama vigastustetont ning planeeritud ettevalmistus läks suuresti aia taha. Suvise hooaja edukamaks etteasteks võiks lugeda noorte teatejooksude eesti meistrivõistlustel saavutatud hõbemedalit 4x100m jooksus, kusjuures kuldmedal jäi 0,01 sekundi kaugusele.

Individuaalselt ei olnud aga Rait see, kes ta võinuks olla. Ja nii kogu suve. Suvistel Eesti noorte meistrivõistlustel tuli leppida kahe valusa neljanda kohaga. Rukkilillemängudel tuli teine koht 100m jooksus ja alavõit 200m jooksus, ent tõele au andes - 200m jooksus puudusid kõik Raidi peamised favoriidid. Pisut positiivsust tõi suvine Balti maavõistlus, kus Rait oli 100m jooksus 4s 11,30ga ja 200m jooksus teine 22,96ga. Ettevalmistus uueks hooajaks on kulgenud enam-vähem normaalselt. Paar väiksemat sunnitud pausi treeningutes on tulnud üle elada, ent olen veendunud, et oleme õigel teel ning teeme eduka sisehooajaga taas comebacki. Loodetavasti sisetunne mind ei peta. Seekord on suurimad sihid seatud aga suvele mõeldes, kus eesmärgiks on täita noorte maailmameistrivõistluste normatiiv 10,99.


Talvistel noorte meistrivõistlustel pakkus lisaks Raidile kuhjaga positiivseid emotsioone Jarmo. Kui kõrgushüppes jäi ta 1.75ga jagama 4-6kohta, siis tabamus tuli 60m tõkkejooksus. Viienda ajaga tõkkefinaali saanud Jarmo suutis finaalis teha hoopis teistsuguse jooksu. Ta jooksis välja isikliku rekordi 8,55 ning finišeeris kolmandana. Kusjuures hõbemedal jäi vaid 0,02 sekundi kaugusele. See jooks on mul siiani nii hästi silme ees. Jarmo oli seda medalit igati väärt, oma töökuse ja pühendumusega on ta eeskujuks paljudele. Oma Eesti meistritiitli sai Jarmo kätte kevadel noorte teatejooksude meistrivõistlustel, kus Altiuse nelik võitis kuldmedali 4x110m tõkkejooksus. Sarnaselt Raidile läks ka Jarmo välishooaeg oodatust kehvemini. Suureks pettumuseks oli kahtlemata suvistel meistrivõistlustel tõkkejooksu finaalist väljajäämine. Leevendust tõid Rukkilillemängud, kus 110m tõkkejooksus tuli Jarmo kolmandaks ajaga 15,68. Kõrgushüpe oli sel aastal äärmiselt ebastabiilne. Viljandis hüpatud 1.80 ületatud katse näitas, et võimalik oleks ka 1.85 hüpata. Sellegipoolest jäid tulemused tähtsamatel suvistel võistlustel tagasihoidlikeks - 1.65-1.75.

Ettevalmistus talviseks hooajaks on Jarmol kulgenud üle kivide ja kändude. Tervis on teda alt vedanud ning probleeme on rohkem kui piisavalt. Eesti meistrivõistlusteni jääb veel 3 nädalat. Kui selle aja suudab Jarmo tervena püsida, siis olen 100% veendunud, et suudame ka seekord kõrges mängus kaasa rääkida.


Tugeva arenguhüppe on teinud Ranno. Selle tasuks ka teatejooksude meistrivõistlustel saavutatud kuldmedal 4x110m tõkkejooksus. Ranno on väga palju edasi läinud füüsiliselt. Usun, et tema suuremad teod on veel ees, kuigi tulemas on keeruline aasta, ikkagi ju juunioriklassis. Aga suhtumist trennis pean Ranno puhul samuti kiitma. On soovi, tahet seda tööd teha. See teeb rõõmu. Suvine aeg 400m jooksus 54,74 tõstis Ranno esmakordselt hooaja edetabelis 15 parema sekka. Sellest ajast üritame kärpida sajandikke (miks mitte sekundeid) maha juba talvel.


Brigita hooaeg algas mulle suurüllatusega. Kui talvistel noorte meistrivõistlustel 60m jooksus jäi ta 8,47ga finaali ukse taha, siis üllatuse valmistas ta 200m jooksus, kus 27,67ga neljandaks tuli. Eesti meistrivõistluste medal jäi 0,26 sekundi kaugusele. Talvise hooaja tipphetkeks oli kahtlemata TV 10 olümpiastardi Tartu etapil saavutatud 3.koht 60m jooksus 8,40ga. Isikliku rekordi 8,28 jooksis Brigita hooaja lõpus märtsikuus Võrus, kus tuli auhinnavõistlustel teiseks. Suvistel Eesti meistrivõistlustel jäi ta taas 100m jooksu finaalis välja, ent 200m jooksus võitles välja omale talvest tuttava 4.koha. Rakveres peetud võistlustel jooksis Brigita välja aga isikliku rekordi 26,95, mis andis välishooaja edetabelis väga kõrge kolmanda koha. Rukkilillemängudel tuli Brigita teiseks nii 100 kui ka 200m jooksudes. Ootame ja vaatame, mida toob uus aasta. Ootused on kahtlemata kõrgel.


Inger tegi väga ilusa etteaste talvistel Eesti noorte meistrivõistlustel kui jõudis 60m tõkkejooksus finaali ja tuli seal kuuendaks ajaga 9,82. Lisaks võitis Inger talvel kahel TV 10 olümpiastardi etapil B-finaali, kus jagati välja kohad 9-16. Tartus võitis ta B-finaali 60m jooksus ja Tallinnas 60m tõkkejooksus. Ilusa jooksu tegi Inger ka hooaja lõpus Võrus, kus auhinnavõistlustel võitis 60m tõkkejooksus esikoha ajaga 9,73. Suvine hooaeg jäi Ingeril sisuliselt vahele, kuna ta vigastas tõsiselt oma hüppeliigest vastu kevadet. Minu ootused on igatahes kõrged eelseisvaks hooajaks. Need ootused on läinud kõrgeks kui olen näinud Ingerit trennis tõkkeid jooksmas.

Korraliku sisehooaja tegi ka Magda, kes 60m jooksus viis isikliku rekordi 8,38ni. Väljas parandas ta rekordit 200m jooksus, saades Rakveres kirja aja 27,94. Lubatust suurema taganttuulega jooksis Magda välja korraliku aja 100m jooksus - 13,38.

Meeldivalt üllatas suvel Karl Mäe, kes Eesti noorte meistrivõistlustel läbis 1500m ajaga 4.30,73, mis andis 7nda koha. Oma parimad 800m jooksis Karl Valgas Rukkilillemängudel, kus 2.11,45 andis neljanda koha. Alates selle aasta sügisest treenib Karl aga esmakordselt kesmaajooksja plaanide järgi. Tänase päeva seisuga peaks läbitud kilomeetreid olema 471.

Suvel tegi mitu väga korralikku jooksu Marie-Mädli, kellel jäi Eesti noorte meistrivõistlustel medalivõidust puudu pisut vähem kui 2 sekundit. Tema aeg 5.21,50 andis kogu suvehooaja edetabelis väga kõrge viienda koha.

Plusspoolele saab kanda ka mitme noore arengu väiksemas grupis. Hanna, Kristiina ja Christiina on nimed, keda hetkel kõige enam esile tõsta. Kindlasti jätkub ka nende areng ning kõikide teiste areng, kes korralikult trenni tahavad teha ja seda ka teevad. Kiitust väärib kahtlemata Kerstin, kes põlvevalu trotsides vastu pidas ja usinalt oma nõrkade külgedega töötas. Loodame, et 2011 on hoopis teisest puust aasta ka talle ning kõrgushüppes hakkavad suvel juba suuremad kõrgused alistuma.

Ei ole halba ilma heata. Nii vist öeldakse. Praegu ütleksin siis, et pole head ilma halvata. Aasta jooksul on olnud palju probleeme, mis minult röövinud miljoneid närvirakke. Kuna olen selle sportlastee kõik ise läbi käinud, siis ma tean, mida tuleks teha, et loodetud tulemusteni jõuda. Tean vähemalt seda, milline peaks olema suhtumine sporti. Seetõttu olen ma kohati väga nõudlik. Isegi nõudlikum, kui teie enda suhtes olete. Ja kuna ma olen emotsionaalne, siis on mul väga paha pealt vaadata, kui ma näen teis suurt suurt potensiaali kaugele jõuda ning samas suhtumist, mis seda kuidagi ei võimalda. Aastast 2011 ootan teilt suuremat pühendumist, eneseusku, tahet. Ainult koos töötades liigume õiges suunas. Miinuspoolele kannan kahtlemata ka mitme andeka ja perspektiivika noore loobumise treeningutest ning spordist tervikuna. Kahju on vaadata, kui lastakse nii kergelt võimalus käest spordi osas midagi suuremat korda saata. Eriti kui selleks on olemas eeldused.

Kokkuvõttes võib aasta 2010 kanda plusspoolele, kuigi üsna napilt. Soovin Teile kõigile rahulikku aastavahetust ning äärmiselt edukat uut aastat nii spordis kui muudes tegemistes!

PS! Pühapäeval kell 8.30 väljub buss Spordihalli eest Tallinnasse, kus võistlevad Jarmo, Ranno, Inger, Brigita, Hanna ja Christiina. 8.20 palun kohal olla!