Võtan treeningpäeviku lahti ja vaid 7 jäänud trennipäeva vaatab vastu. Üle
kahe kolmandiku trennidest on selja taga. Nagu ikka, uues kohas uue
seltskonnaga trenni vihtudes kipub aeg kordades kiiremini minema. Poleks mul selle vastu midagi, kui mu lend kogemata paar nädalat edasi lükataks :D Paraku tuleb ka eksamitega jaanuari lõpuks sina peale saada.
Trennid on siin väga erimoodi, kohti ja radu jooksmiseks on külluses.
Hotellist ühe kilomeetri kaugusel on 2010. aasta krossijooksu EMi rada, mis
siiani on tähistatud ja on kohalikele ja teistele laagerdajatele igapäevaselt
kasutada. Paljud grupid sõidavad kaugemalt kohale sinna trenni tegema. Minugi
tempotrennid mööduvad seda kahekilomeetrist ringi tallates. Viieminutilise
jooksu kaugusel võib end leida ookeanirannikult. Mõned jooksu- ja matkarajad
lähevad täpselt kõrge punaka liivakivi pankranniku äärt mööda. Õhtuti päikese
loojudes avaneb sealt lainete laksudes korralik vaatepilt. Sealne tee on raske
huvitav ja ohtlik, märksõnad mida Eestis joostes just tihti ei kohta. Pikemate
otsade jaoks on mõistlik siirduda küladevahelistele kruusateedele. Ka neid
mööda lipates on mida jälgida. Ühel hetkel oled kitsal teel pudulojusterännaku
ajal ümber piiratud sajapealisest lambakarjast, siis juba lagunenud osmikute ja
apelsini/granaatõuna istanduste vahel ning vahel võib kruusatee asenduda
asfaldiga, kui oled jõudnud kuhugi turismipessa, kus golfiväljakuid on näha nii
kaugele kui silm seletab(neid on siinkandis tohutult).
Nüüd tuleb kanged sääred sirgu rullida ja vaim virge hoida. Ees ootab raske
nädal, mida ehivad kolm päeva kannatusi staadionil.
 |
| Albufeira staadion enne higi ja pisaratega üleujutamist. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar