esmaspäev, 19. jaanuar 2015

Edukad meistrivõistlused

Nädalavahetusel toimunud Eesti A ja B vanuseklassi meistrivõistlused pakkusid meile palju positiivseid emotsioone. Kokku võideti neli medalit, mille üle võib väga rahul olla! Pean tunnistama, et minu enda ootused olid pisut tagasihoidlikumad. Kõige märkimisväärsem on aga see, et kõik seitse võistlemas käinud noort püstitasid vähemalt ühe isikliku rekordi!

Võistluste kangelaseks tõusis B vanuseklassis kaasa teinud Henri, kes on kergejõustikuga tegelenud napilt 3 kuud! Võistluste esimesel päeval osales ta 60 meetri jooksus, kus tema isiklik rekord oli sellest talvest 7,54. Oma eeljooksu ta võitis 7,52 sekundiga. 34 osalenud sprinteri arvestuses oli tegu päeva kiireima eeljooksu ajaga. Finaalis suutis Henri veel rekordit parandada, viies selle 7,45 sekundini, millega ta tuli ka Eesti meistriks! Lähimat konkurenti edestas ta 7 sajandikuga. Selle võiduga sai Henrist minu neljas õpilane, kes on tulnud individuaalselt oma vanuseklassi Eesti meistriks (teatejookse ei arvesta hetkel). Nimekirjas on veel Rait Veesalu, Ranno Tasane, Karl Mäe. Sirvisin kiirelt ka viimase kolme aasta meistrivõistluste tulemusi ja kiiremini 7,45st ei ole esikohale tulnud sprinter kordagi jooksnud! Seega on tegu ka väga kõrgest klassist ajaga.

Isikliku rekordi samal distantsil püstitas Hans, kes tuli oma eeljooksus teiseks 7,90 sekundiga. Kokkuvõttes andis see 13.koha. Finaali pääsust jäi lahutama 13 sajandikku. Avapäeva õhtul osales Hans veel 600 meetri jooksus, kus tuli isikliku rekordiga 1.38,74 üheksandale kohale.

Võistluste teisel päeval osalesid poisid 200 meetri jooksus. Henrile oli tegu elu esimese jooksuga sel distantsil. Ta suutis välja joosta aja 24,40, millega võitis pronksmedali! Kullast jäi lahutama 31 ja hõbedast 10 sajandikku. Seega oli tema saagiks esimestel meistrivõistlustel kuld ja pronksmedal.

Korraliku jooksu tegi 200 meetri distantsil ka Hans, kes võitis oma jooksu tulemusega 25,67. 25 jooksja seas andis see 11.koha. 


Esimese võistluspäeva tõelise emotsiooni pakkus mulle neidude A vanuseklassi kõrgushüppes osalenud Liisbet. Liisbeti võistluspäev algas aga hoopiski poolteist tundi varem kolmikhüppe sektoris, kus ta hüppas isikliku rekordi 10.65, millega tuli tublile kuuendale kohale. Kolmikhüpe lõppes ja Liisbet pidi kolmikunaelad kõrgushüppe naelikute vastu kohe vahetama ja kiirustades sammu mõõtma minema. Oma põhialal - kõrgushüppes - näitas ta kohe alates proovikatsetest, et vorm on hea ja tahtmist palju. Ta alistas kerge vaevaga kõrgused 1.45 1.50 ja 1.55. Esimene ebaõnnestunud katse tuli kõrgusel 1.58, aga teisel katsel alistus seegi kõrgus! Selleks ajaks olid aga kaks tema suurt konkurenti juba võistlustelt välja kukkunud ning nii avastas Liisbet ühtäkki, et ta oli kõrgust hüppama jäänud vaid ühe konkurendiga! Kolmas katse kõrgusel 1.61 oli vägagi lootustandev. Aga see ei olnudki enam peamine tol hetkel. Liisbet oli võitnud hõbemedali! Oma esimese individuaalse Eesti meistrivõistluste medali! Temast sai ka minu esimene õpilane, kes on võitnud medali minu enda lemmikalal!


Teisel võistluspäeval püstitas Liisbet isikliku rekordi veel 60 meetri tõkkejooksus - 9,47 jättis ta aga esimesena finaalist välja ja nii tuli leppida 9.kohaga. Aga rekordiparandust tuli lausa 20 sajandikku!

Neljanda medali tõi meile Jakob noormeeste A vanuseklassi 60 meetri tõkkejooksus, kus olid kohal kõik paremad jooksjad, kes üldse võiksid tõkkeid joosta. Jakob tegi suurepärase eeljooksu, püstitades isikliku rekordi 8,24! Rekord paranes lausa 12 sajandikku! Selline tulemus viis ta kolmandana finaali, ent me teadsime, et mõni konkurent ei pannud eeljooksudes veel kõike välja. Finaal oli tõeline närvide mäng. Kolm esimest stardiüritust ebaõnnestusid ja kõik klappis alles neljandal korral. Aega läks pea 10 minutit, et lõpuks jooks toimuda saaks. Finaalis tehniliselt enam sellist jooksu Jakob teha ei suutnud, aga distantsi teise poolega sõna otseses mõttes võitles ta endale medali välja - 8,36 tõi pronksmedali kõigest 2 sajandikulise paremusega lähima konkurendi ees! Kaheksast finalistist kuus olid Jakobist ka aasta vanemad! Tõsine tõkkelootus on meil olemas. 60 meetri ja 300 meetri jooksust Jakob loobus, kuna jalg ei võimalda veel nii tõsist ja pikka päeva võistelda.

Hanna esinemistest saab kõige enam rahul olla 800 meetri jooksuga. Ta tuli oma jooksus teiseks ajaga 2.37,68, parandades isiklikku rekordit 8 sekundiga! Selline tulemus andis 9.koha. 3 sekundit kiirem tulemus viinuks juba 5 parema sekka. Julgen kindlalt väita, et siia jooksu jäi just vähemalt selline 3 sekundiline varu sisse ka! Nii et üritame kusagil veel seda distantsi joosta sel talvel. Üheksanda koha sai Hanna ka 300 meetri jooksus. Ta võitis oma jooksu 44,95ga. Siingi viinuks 0,8 sekundit kiirem tulemus 5 parema sekka ja arvestades Hanna väga ettevaatlikku jooksu esimest poolt, saab siingi tõdeda, et võimed lubanuks pisut kiiremini seda distantsi läbida. Kaugushüppega päris rahul olla ei saa, tulemus 5.05 andis 12.koha 31 hüppaja hulgas. Finaali viis tulemus 5.18, milleks Hanna peaks tegelikult igapäev võimeline olema. 

Avapäeval jooksis neidude A vanuseklassi 60 meetri jooksu Carol, kelle tulemusega 8,64 saab täitsa rahul olla. Tahaks loota, et Carol sai pisut indu juurde ja järgmistel kuudel treenib ta korralikumalt kui seni.

Väga tubli võistluse tegi tüdrukute B vanuseklassis kahel päeval Ramona, kelle jaoks olid need samuti esimesed Eesti meistrivõistlused.  60 meetri jooksus sai ta ajaks 8,75, mis jäi isiklikule rekordile alla vaid 2 sajandikuga. 200 meetri jooksus sai ta ajaks 29,23, millega ta oli oma jooksus kolmas ja kokkuvõttes 34 tüdruku hulgas 20.kohal. Suurepärase võistluse tegi Ramona aga teivashüppes. Tema jaoks oli see alles teine teivashüppe võistlus ja esimene väljaspool Pärnut. Detsembris ületas ta meie hallis 2.02. Nüüd Eesti meistrivõistlustel ületas ta teisel katsel aga kõrguse 2.40! Rekord paranes 38 sentimeetrit. Sellist kõrgust ei ole ta isegi trennis mitte kordagi proovinud! Seega oli see tõeline eneseületamine nendel võistlustel. Selline tulemus andis ka väga tubli 10.koha!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar