Kokkuvõte laagrist

10.augustil olid paljud meie noored tulevikulootused võistlustules Valgas. Juba päev hiljem pakkisime aga kotid ning sõitsime Pärnust pisut enam kui 40 kilomeetri kaugusele Kilingi-Nõmmele, kus algas meie 6 päevane laager. 

Seekordsel laagril oli mitu mõtet. Esmalt muidugi see, et saada suuremat füüsilist koormust, et siis välja end puhata ja võistlushooaja viimasteks pingutusteks valmis olla. Selleks sobib laager suurepäraselt. Trennid toimuvad teises keskkonnas, trennide vahel saad süüa ja puhata, mõtted on koguaeg sporditegemise juures ning argipäeva mured sind ei piina. Teiseks on selle seltskonnaga, kes laagris olid, alati ülimalt meeldiv laagrites käia. Olin seega kiiresti nõus ka ise oma puhkuse ajast selle aja sellele üritusele pühendama. Tagantjärele saan vaid öelda, et ei kahetse seda sugugi.

Laagris osalejad sai välja valitud põhimõtte järgi - kellel huvi ja võistlusi veel ees tulemas, need tulevad. Nii pakkisidki koti vanema treeninggrupi liikmed Jaagup, Kristjan, Karl-Rene, Jan, August, Martin-Erik, Inger, Minni, Kerstin, Hanna, Liisbet ja Kristi A. Kuna nooremas grupis on aga peale tulemas väga tublid ja andekad noored tüdrukud, otsustasin väikese pundi veel lisaks kaasa võtta. Nii said suuremate tegemisi kuue päeva vältel pealt vaadata ja ka ise trenni teha Vanessa, Elisa, Andra, Anett Maria ja Ann Marii. 

Laagri pidamiseks sobiva koha otsimine võttis pisut aega. Otsus sai vastu võetud siis, kui ühel päeval augustikuu alguses sõitsin autoga Tartust Pärnusse ja otsustasin Kilingi-Nõmmelt läbi sõita, et seal eelmisel aastal valminud uue staadioniga tutvuda. Sealsed treenerid andsid aga kohe ülevaate, milliste tingimustega annab seal laagreid korraldada. Staadion, majutus, asukoht meeldisid mulle väga.

Laagri päevaplaan nägi välja selline, et äratus oli igapäev 9.00 ning väljas tuli hommikujooksuks olla hiljemalt 9.10. Pärast hommikujooksu ja väikest võimlemist oli hommikusöögi aeg - 9.30. Päevas oli reeglina kaks trenni, lisaks pallimäng. Üks trenn kujutas endast staadionitreeningut - paljud said esimest korda proovida odaviset, hüpata kõrgust, kaugust. Teine trenn oli reeglina jõusaali trenn. Õhtuti mängisime staadioni murul jalgpalli, pesapalli või ühte pisut emotsionaalsemalt jooksumängu. 

Mulle väga meeldis, et treeninggrupp sai omavahel suurepäraselt läbi, ei olnud tülisid, probleeme. Üksteisega suheldi vabalt ning seda oli tore näha. Ka sellist eesmärki kannab üks spordilaager.

Kilingi-Nõmme suureks plussiks oligi see, et kõik vajalik oli koguaeg käe-jala juures olemas. Suurepärane staadion, moodne spordihall koos väga korraliku jõusaaliga, ööbimiskoht - kõik olid kõrvuti, maksimaalselt 100 meetriste vahedega. Lisaks käisime järves ujumas, mis asus mõned kilomeetrid majutuskohast eemal.

Nagu ma eelnevalt ütlesin, siis jäin laagris olnud seltskonnaga väga rahule. Üritan paar sõna igaühe kohta siinkohal välja ka tuua. 

Alustan Minnist, kes on grupi kõige vanem liige ja kes on eeskujuks kõigile oma suhtumise ja käitumisega. Minni arvamust kuulatakse ja mul on väga hea meel, et tüdrukud on saanud omale niiöelda liidri, kes neid taga utsitab. Minnil on suur töötahe ja sporditegemise käigus tekib tal vägev hasart, millega keegi talle vastata ei suuda. Minni sai kahjuks laagris olla 2 päeva vähem, aga seal oldud ajaga jäin ma väga rahule.

Väga suured kiidusõnad teenib Inger, kes tegi väga usinalt trenni ning näitas eelkõige õhtustes mängudes suurt hasarti ja vastupidavust, tal kogunes jooksumeetreid ikka väga väga palju. Ingeri suhtumine treeningutesse on viimase aastaga teinud üldse suure muutuse ja seda mõistagi positiivses suunas.

Lahutamatu kolmiku kolmas liige on Kerstin, kelle tegemistega jäin ka laagris väga rahule. Ka Kerstinil tekib mängudes suur hasart, mida on nauditav pealt vaadata. Kerstinile mõjus laager vist väga hästi, sest alles mõned päevad tagasi hüppas ta trennis kõrgust 1.45 ja oli lähedal ka 1.50 alistamisele. Lisaks ei saa ma mainimata jätta, et Kerstin hoiab laagris uskumatult hästi teistel tuju üleval ning on oma muheda olemisega väga meeldiv kaaslane laagris.

Hanna oli laagris oma harjumuspärasel kõrgel tasemel. See ei tähenda seda, et teda kiitma ei peaks. Just vastupidi, sest tema ongi meil alati super tubli ja annab alati endast viimase. No okei, seekord oli paar hetke, kes ta andis alla, kuigi oleks veel suutnud viimast välja pigistada endast, aga selle saab andeks anda juba ainuüksi seetõttu, et laagris oli koormus suur ja jooksmist, kargamist väga palju. Sellegipoolest jään Hannaga väga rahule ja loodan, et tema aktiivsus ja tahe ei kao mitte kuhugi. Ja tegelikult vist ikkagi võttis ta endast kõik, mis võtta andis, sest ta oli õhtuti üks neist, kes suuri õhtuseid näksimisi korraldas enne magamaminekut, et oma kaotatud energia tagasi saada!

Sel suvel on tõsiselt särama löönud Liisbet, kes kevadel esmakordselt Eesti teatejooksu meistrivõistlustel kaasa tegi ja seejärel oma kõrguse rekordi omavanuste Eesti meistrivõistlustel 1.45 peale viis. Ka laagris oli Liisbet tubli, ületas viimasel, kuuendal päeval kontrollvõistlusel kõrgushüppes koguni 1.48! Seda ei ole kerge laagri viimasel päeval teha. Mõned päevad tagasi sai Liisbet trennis jagu ka 1.50st esmakordselt, seega areneb ta praegu vägevalt. Liisbet väärib igati kiitmist ning ma loodan, et ta on sama tubli ka sügisel, et siis talvel veelgi kõrgemale hüpata!

Suvel tööinimese elu elanud Kristi A liitus samuti laagri seltskonnaga ning tegi seda väga tublilt. Kristi oli laagri jooksul pisut hädas tervisega, aga sai siiski kokkuvõttes suurema osa trennidest kaasa teha. Kristi on väga vahva jutukaaslane ja positiivse olemisega tüdruk, kes sai loodetavasti ka laagrist sellise mõnusa tõuke juurde, et veelgi usinamalt trenni teha. Mõned päevad tagasi hüppas ta trennis kaugust kaugemale kui ta seda kunagi varem teinud on - 4.48.

Kiitmata ei saa jätta ka meie noormehi. Jaagupi trennitegemisele ei saa mitte midagi ette heita. Ta teeb trenne alati väga pühendunult ja kui on rasketel hetkedel vaja end kokku võtta viimasteks pingutusteks, suudab ta seda väga edukalt teha. Jaagupit vaevab aegajalt endiselt jalahäda, mis ta suve on palju seganud, mõned trennid tuli tal seega individuaalkava järgi laagris teha. 

Kristjan on samuti töömesilane, kes suudab endast sageli viimase välja pigistada. Mulle meeldib Kristjani puhul ka see, et ta mõtleb palju kaasa ega tee harjutusi lihtsalt kuna ta peab neid tegema, vaid ta suudab ka analüüsida, mida saaks paremini teha antud tegevuse juures. Kindlasti kõige rohkem kahe jalaga maapeal olev noormees selles laagri seltskonnas.

Karl-Rene tegi samuti esimesed tõsisemad trennid suve jooksul laagris, kuna oli samuti tööinimene. Karlil on vaja rohkem sära silmadesse. Rõõmu ja tahet trennide tegemisel! Kohusetundlik ja hea treeningkaaslane on ta kohe kindlasti. Minu silmis kannab Karl nende poiste juures peaaegu sama rolli nagu Minni tüdrukute juures. Tema arvamust austatakse ja seda kuulatakse.

Jan on meil suur naljamees, kes hoiab alati laagris üleval rõõmsat meeleolu. Sellega saab ta suurepäraselt hakkama. Kindlasti ei saa midagi halba öelda ka tema trenni tegemise kohta. Kui Jan on kohal, siis ta ka teeb trenni.Kui oleks rohkem järjepidevust ja tahtmist, siis võiks temast saada nende poiste treeninggrupi lahutamatu liige, kelleta ei kujuta seda gruppi ettegi.

August ja Martin-Erik on meil vaiksemad poisid, aga see on ka arusaadav. Nende kõrval on natuke vanemad treeningkaaslased ja seega on nad õpipoisi rollis veel. August tegi laagris väga head tööd, tema füüsilised võimed on teinud üsna suure sammu edasi ja nii võib temalt oodata veel suuri tegusid. Martin-Erik on väga töökas ja kohusetundlik poiss ning neid väärtusi hindan ma inimese juures üle kõige. Mulle väga meeldib Martini trennitegemise isu, siiani ei ole veel kordagi juhtunud seda, et ma saaks talle ette heita viilimist, mitte viitsimist trenni teha. Tubli ja tark poiss!

Noored tüdrukud saavad samuti kiita. Vanessa, Andra, Anett Maria jagasid laagris tuba ja said üksteisega väga hästi läbi. Tüdrukud on arukad, kiired ja osavad. Vanessa välkkiiret starti jooksudes, Andra vägevat viskekätt palliviskes ja Anett Maria suurt jooksutahet panid ka meie vanemad poisid ja tüdrukud tähele.

Elisa ja Ann Marii jagasid teist tuba ja teades, kui kohusetundlik on Elisa, siis ei pidanud ma kordagi nende kahe pärast muretsema. Kõik toimis õlitatult. Ma kiidan neid viite noort tüdrukut väga, sest nende käitumine ja trenni tegemine selles laagris olid eeskujulikul tasemel.

Üks suur kiidulaul on seega tehtud. Aga midagi liialdanud ma ei ole. See seltskond oli laagris väga tubli. Jagasin laagri lõpus paljude arvamust - tahaks kauemaks laagrisse jääda.

Lõpetuseks tahangi tänada kõiki, kes laagris olid. Teiega võib alati selliseid üritusi ette võtta. Jätkake samas vaimus ja te premeerite end ise, kui edaspidi võistlustel rekordeid püstitate ja medaleid võidate. Lisaks soovin tänada Kilingi-Nõmme väga meeldivat ja vastutulelikku personali. Tundsime end laagris väga hästi ja arvatavasti tuleme veel sinna millalgi tagasi!

Ja siia veel mõned pildid hommikujooksust!