A ja B vanuseklasside meistrivõistlused Valgas möödusid üsna rahulikult. Mitte keegi võistlustele minejatest ei põrunud. Oma eeldatav tulemus tehti ära. Küll oli vähe eneseületamisi ja suuremaid positiivseid üllatusi. Ainus, kellelt võis nendelt võistlustelt oodata sekkumist medaliheitlusesse, oli Inger 100 meetri tõkkejooksus. Kahjuks väänas Inger 10 päeva enne meistrivõistlusi välja oma hüppeliigese ja kõik need päevad kuni oma võistlusstardini nägime me kurja vaeva, et ta üldse võistelda saaks. Nii juhtuski, et Ingeri osalemine nendel võistlustel selgus vahetult enne stardi andmist kui tugevalt teibitud jalaga sai Inger esimest korda tõkkeid proovida. Kahuks tõkkejooksust siiski asja ei saanud ja jooks lõppes juba enne esimest tõket, ent teisel päeval oli Inger vapralt 200 meetri stardis ja jooksis rekordilähedase tulemuse 28,12. Hindan väga kõrgelt tema viimase nädala pingutusi, et jalg võistluskorda saada ja veelgi kõrgemalt hindan seda, et ta tõepoolest ka sellises seisus võistles.
Meie kõige kõrgemate kohtade eest hoolitses seekord Mädli, kes A vanuseklassi 1500 meetri jooksus oli oma hooaja parima ajaga 5.25,10 kuues ja 800 meetri jooksus järgmisel päeval 2.38,42ga seitsmes. Rekordid jäid seekord küll üsna kaugele. Kaheksa hulka jõudis teisel võistluspäeval ka Jaagup 200 meetris. Eelmisel päeval püstitas ta 100 meetri jooksus isikliku rekordi ühe sajandikuga - 11,82. See aeg andis 12.koha. Aga just teisel päeval joostud 200 meetri aeg oli nende võistluste kõige tugevam tulemus minu jaoks - 23,63 määrustepärase taganttuulega 1,1m/sek. See aeg andis kaheksanda koha 29 jooksja seas. Isiklik rekord paranes 1,90 sekundiga!!! Avapäeval osales Jaagup veel ka kaugushüppes, kus hüppas samuti isikliku rekordi 6.12. See tulemus andis 10.koha. Finaali pääsust jäi puudu vaid 10 sentimeetrit. Siinkohal veel meenutuseks, et selle aasta talvistel A klassi meistrivõistlustel oli Jaagup 60m jooksus 15 ja kaugushüppes 18. Nii et sellel redelil on taas mitu astet ülespoole ronitud.
Kolmel alal võistles nendel võistlustel veel Killu-Laura, kellel 2 ala õnnestusid üsna hästi ja üks pisut ebaõnnestus. Kaugushüppes sai Killu kirja 4.66 ja 100 meetri jooksus 13,88. 100 meetri aeg oli Killule ka isiklikuks rekordiks. See aeg andis 13.koha. 200 meetri jooks kulges oluliselt raskemalt ja 31,74 on ka selge märk sellest, et seda distantsi Killu hetkel veel joosta hästi ei jõua.
Kristjan osales nii 100 kui ka 200 meetri jooksudes. 100 meetri jooksus tuli ajaks 12,51 ning poole pikemal maal 25,90 sekundit. Veel vähe võistlemas käinud Kristjanile olid need tulemused isiklikeks rekorditeks. Kristjanile võtsime eesmärkideks jagu saada Jaagupi eelmise aasta aegadest nendel distantsidel. Palju sellest eesmärgist puudu ei jäänudki (100m Jaagup 12,48 - Kristjan 12,51 ja 200m Jaagup 25,53 - Kristjan 25,90).
Karl-Rene hüppas teisel võistluspäeval kõrgust. Veel vähesest hüppamisest tingitud ebakindlus ja tehniliselt suured apsud takistasid rekordiparandust, ent 1.70 esimesel katsel ületanud ja isiklikku rekordit sellega korranud Karl tuli kokkuvõttes 9.kohale. 1.75 on praegu kindlasti jalas olemas ja väikese harjutamise järel on ta võimeline veel sel suvelgi hüppama mõne sentimeetri lisaks.
Jan osales oma esimestel Eesti meistrivõistlustel. Pikalt terviseprobleemide küüsis vaevlenud Jan alustas avapäeval 100 meetri jooksus 12,52ga ning isikliku rekordiga. See aeg andis 14.koha. 400 meetri jooksus sai Jan ajaks samuti isikliku rekordi 58,06, mis andnuks väga tubli kaheksanda koha, ent paraku tema aeg tühistati, kuna kohtunikud olid märganud, et Jan jooksis kurvis sisejoonel. Ent elu teine 400 meetri jooks oli juba palju paremast klassist ning annab alust loota, et kui tervis korda saab ja treeninguid täismahus edaspidi kaasa saab teha, siis on lootust, et siingi hakkavad tulemused tublisti paranema. Teisel päeval toimunud 200 meetri jooksust Jan loobus, kuna vana vigastus lõi avapäeval siiski kergelt välja ning riskida ei olnud mõtet.
Kokkuvõttes võib meie omade esinemisele anda hindeks 4. Kui suuri tulemusi ja medaleid seekord ei tulnud, ei saa edu hinnata vaid läbi medalite. Püstitati isiklikke rekordeid, õpiti juurde tarkusi, kuidas ja mismoodi võistlustel käituda, saadi hädavajalikke võistluskogemusi. Seda võin kinnitada, et sellest seltskonnast kuuleme me positiivsetes toonides edaspidi veel mitmest tegelasest. Nende võistlustega sain ka ise pildi palju selgemaks, kellega millist tööd edasi on vaja teha ning kui on neid, kes tahavad seda tööd tegema hakata, siis ootab meid ees huvitav ettevalmistusperiood sügisest.
Järgmisena on kavas aga Rukkilillemängud tuleval kolmapäeval ja neljapäeval Tallinnas, Kadrioru staadionil. Täpsemalt nendest võistlustest juba uue nädala alguses!
NB! Esmaspäevane trenn toimub kell 12.00 Koidula staadionil!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar