Siin blogis on traditsiooniks saanud minu väike aastane kokkuvõte ning eelvaade lähitulevikku. Aastad lendavad kiiremini kui ma aru olen saanud. Meeletul elutempol on kahtlemata selles peamine süü. Ent niisama istumine ei ole mulle omane ning üritan igal hetkel millegagi aktiivselt tegeleda.
Üksikult ma seekord aasta jooksul tehtud tulemusi välja ei too. Kel selle vastu huvi on, saab blogi arhviist alates jaanuari kuus tehtud postitusi lugeda. Küll üritan ma kokku võtta aasta tervikuna. Ja alustaksin mõistagi positiivsest.
Aasta 2011 oli mitmes mõttes kõige edukam aasta nii mulle kui treenerile ning ka päris mitmele noorele sportlasele, kes astus taseme poolest pika sammu edasi. Väga eduka aasta tegi Rait, kes esmalt võitis talvel 2 Eesti noorte meistritiitlit ning kordas saavutatut suvistel Eesti noorte meistrivõistlustel. Seega 4 kuldmedalit, lisaks paljude teiste võistluste võite. Mis kõige tähtsam, siis minu esimese õpilasena täitis Rait noorte maailmameistrivõistluste normatiivid nii 100 kui 200 meetri jooksudes ning sai ülimalt olulised kogemused Prantsusmaal toimunud tiitlivõistlustel. Lisaks sai ta ka teise suure rahvusvahelise võistluse kogemuse, kui ta esindas Eesti koondist noorte olümpiafestivalil Türgis. Need võistlused ei olnud mitte ainult olulised seetõttu, et ta sai nuusutada suurvõistluste lõhna ning näha lähemalt kõikide teiste maailma riikide parimaid sprintereid. Oluline oli see ka seetõttu, et see andis talle suurt indu ja motivatsiooni asjaga veelgi tõsisemalt edasi tegeleda. Ning selle üle on minul suurim heameel, sest miks peakski üks noor rahulduma seni saavutatuga? Alati tuleb seada uusi ja kõrgeid eesmärke. Seda muidugi eeldusel, kui nende saavutamiseks ollakse valmis ka 110% endast andma. Aastat kroonis veel ka Balti maavõistlusel saavutatud alavõidud.
Edukuselt järgnes Raidile Risto, kes Eesti noorte meistrivõistlustelt võitis 400 meetri jooksus pronksmedali, uuendas suvel Rakveres Eestimaa suvemängudel alavõiduga oma 400 meetri rekordit - 50,71 ning pääses sellega esmakordselt Eesti koondisesse Balti maavõistluseks. Tema 400 meetri aeg jäigi A klassi edetabelis kogu välishooaja peale teiseks tulemuseks. Lisaks näitas ta head kiirust ka lühematel distantsidel. Näiteks 200 meetri jooksu hooaja edetabelis jõudis ta koguni kolmandale kohale. Märkimisväärne on siinkohal seegi, et edetabeli kõik 3 esimest on pärnakad (1.Rait, 2.Keiso Pedriks, 3.Risto). Pärnust on koguaeg tulnud häid sprintereid ja tore on näha, et traditsioon saab oma loomuliku jätku.
Oma senise edukama hooaja tegi kahtlemata Ranno, kes võitis oma esimese individuaalse Eesti meistrivõistluste medali ning seda 110 meetri tõkkejooksus, kus võitis hõbeda. Lisaks kuldmedal teatejooksude meistrivõistlustelt, taaskord 4x110 meetri tõkkejooksus. Kogu välishooaja edetabelis platseerus Ranno neljandale kohale 15,28ga.
Esiletõstmist väärivad nii Jarmo kui ka Karl Mäe. Jarmo on olnud pahuksis erinevate terviseprobleemidega juba päris pikka aega. Sellegipoolest tegi ta suvel mõned tublid jooksud - Eesti noorte meistrivõistlustelt 300 meetri tõkkejooksus 5.koht ning alavõit 110 meetri tõkkejooksus Rukkilillemängudelt hooaja parima ajaga 15,43, mis tõstis ta hooaja edetabelis 8.kohale. Lisaks väärikas esinemine elu esimesel kümnevõistlusel. Karl on treeninud individuaalse plaani järgi juba pikemat aega ning 99% treeningutest toimuvad tal ilmast ja aastaajast olenemata välistingimustes. Rukkilillemängudelt tuli alavõit 3000 meetri jooksus ning ka kogu hooaaja edetabelis oli Karl 3000 meetri jooksus teisel kohal.
Brigita suvine hooaeg oli samuti tugevalt üle keskmise. Eesti noorte meistrivõistlustel kaotas ta medali fotofiniši uurimise järel, niivõrd tihe konkurents oli selles jooksus. Lisaks muidugi suurepärane isiklik rekord 100 meetri jooksus klubidekarikavõistlustelt, kus ta edestas ühes jooksus joostes ka suvist Eesti noorte meistrit! Aeg 13,01 andis hooaja edetabelis 4.koha.
Teisigi tulemusi võiks siia jäädagi üles nimetama. Ingeri ilus jooks suvistel noorte meistrivõistlustel 200 meetri tõkkejooksus andis talle 5.koha. Jaagup oli samadel võistlustel kolmel alal 8 parema hulgas, parimaks saavutuseks jäi 200 meetri jooksu 6.koht. Mädli oli nendel võistlustel 800 meetri jooksus kuues ja 1500 meetri jooksus koguni neljas. Neljas oli ta ka kogu hooaja edetabelis 1500 meetri jooksus. Hanna edukad esinemised TV10 olümpiastardi etappidel (60meetri jooksus kuues koht, 60meetri tõkkejooksus kolmas koht, finaalikoht kaugushüppes).
Nagu näha, siis läks ikkagi kohtade üleslugemiseks ja kokkuvõtte tegemiseks, mida algselt vältida üritasin. Ent iga aasta 31.detsembril tehtud sissekanne ongi improvisatsioon, mitte ettevalmistatud kõne. Mida ma aga öelda tahtsin on see, et tänavusel hooajal oli terve ports õnnestumisi. Oli medaleid, oli võite, oli finaalikohti, oli isiklikke rekordeid. Ent oligi ka ebaõnnestumisi, põrumisi võistlustel, kehva suhtumist ja muid probleeme. Ent nii see elu käibki. Positiivse kõrval on negatiivset ning tegelikult on spordis ebaõnnestumisi rohkemgi kui õnnestumisi.
Esile tahaksin tõsta Raidi asjalikku ja tõsisemat suhtumist sporditegemisse. Ranno pühendumust ja suuri seatud eesmärke. Jarmo kannatlikkust ning soovi spordis tulemusi teha. Karli visadust ja tahet, sest tema peab trotsima miinuskraade, vihma, lund ja lörtsi kui teised teevad oma trenni soojas spordihallis. Jaagupi tõsist soovi parandada koguaeg oma jooksutulemusi. Risto tõsist suhtumist treeningutesse ning kannatlikku meelt, sest suve lõpus saadud vigastusest veel üle saadud ei ole ning võimalik on ka talvise võistlushooaja vahelejätmine. Ingeri suhtumise muutumist treeningutesse, viimased paar kuud on ta teinud trenni aina positiivsemas suunas ja selle üle on mul kohe päris ausalt südamest hea meel, sest see tüdruk on andekas ja see oli mulle selge juba siis, kui ta alles C klassis võistles. Tubli on olnud Triin, kes sügisest meie grupiga liitus. Temapuhul on minu peamiseks eesmärgiks olnud algusest peale sportlastee jätkumine, kui ta tuleval sügisel kõrgkooli astub. Füüsilise taseme tõstmine ja eneseusu süstimine on peamised eesmärgid. Visalt on vastu pidanud Kerstin, keda kollitab mitmendat kuud jalavalu, mis ei lase tal sammugi joosta. Küll on ta trennis 4-5x nädalas ja selle tõstaksin vaata et suurimaks eeskujuks teistele. Proovi ise käia trennis mitu kuud nii, et isegi sörki ei saa joosta. Sarnane situatsioon on Janil, kes peale sörkjooksu teiste jooksuharjutustega tegeleda ei saa, ent poiss käib usinalt jõusaalis oma lihaseid tugevamaks vormimas. Jaagupiga koos on tublit treeninud Karl Rene ning Kristjan, kes üksteist utsitades teineteisele ainult kasu teevad.
Ent on ka negatiivset, millel ma pikalt peatuda ei taha. Brigita, Killu-Laura, Mädli ja Magda trennid on teinud suure allakäigu. Ning sellest on väga väga kahju. Ent mina sinna enam midagi parata ei saa. Tunnen, et olen andnud endast kõik, et neid edasi utsitada. Paraku see nii aga on, et kõik ei saa oma tulemuste tagamaadest aru ega suuda mõista, kui lähedal nad millelegi suurele on. Ning nii paraku mõnigi talent kaduma lähebki.
Ka nooremad väärivad sel aastal äramärkimist, sest vaikselt hakkavad nemadki pead tõstma. Hanna ei ole eeskujuks mitte ainult oma tulemuste pärast, vaid eelkõige suhtumise pärast sporti ja trenni. Aasta jooksul mitte ühtegi põhjuseta puudumist ning kokku puudumisi ka kogu aasta peale alla 10, millele keegi teine midagi vastu näidata ei suuda. Ka vanemas grupis mitte. Viimasel ajal on ta suutnud taas järjele aidata ka Kristiinat, kellele on samuti looduse poolt palju kaasa antud ja tuleb vaid loota, et seekord talendid kaduma ei lähe. Need kaks tüdrukut aga ei ole ainult kahekesi. On ka kolmas selles pundis - Kristi M., kes viimased kuud küll kasvuprobleemidest tingitud seljahädadega hädas on, ent trenni teeb tüdruk hoolega ning kui ta terveks saab, hakkame ka temalt palju ootama ja lootma. Vennad Martin ja Jüri on olnud trennis tõsised töömehed ja tehtud töö viib alati sihile! Väga tublit on trenni teinud Madis ja Karin, kes käivad trennis 2-3x nädalas, kuna elavad Pärnust päris kaugel. Ent trennis ei pea kordagi neid kontrollima, kas mingit harjutust ikka tehakse hoolega või viilitakse. Seda ohtu ei ole, et nemad midagi vähem teeksid.
Aasta 2011 on kohe kohe läbi saamas. On olnud väga emotsionaalne aasta, probleemiderohke ja samas ka õnnestumiste aasta. Kohe kohe on algamas 2012.aasta. Sellelt aastalt ma ootan eelkõige teilt kui minu õpilastelt ääretult eeskujulikku käitumist nii trennides kui väljaspool trenne (sportlane peab väärikalt käituma 24/7), pühendumist spordile, arusaamist, mida sportlik eluviis tähendab. Loodan, et olete uuel aastal rohkem motiveeritud ning tahtmist täis tõestada, milleks te suutelised olete. Ei piisa sellest, kui mina teisse usun. Vaja on, et TEIE ise ENDASSE usute! Loodan, et mõned tüdrukud, kellest eelpool juttu oli, suudavad end veel kokku võtta ja normaalselt trenni tegema hakata.
Vanematelt grupi liikmetelt ootan suuremat abi nooremate aitamisel. Te teete nendega koos trenni mitmel päeval nädalas, nii mõnigi hea sõna teie poolt tähendab noorele spordisõbrale rohkem kui eales arvata oskate. Teie olete noorematele eeskujudeks, aeg on vastavalt ka käituma hakata.
Uus aasta algab tormiliselt, sest talvine võistlushooaeg on alanud ja kuni märtsini me rahu ei saa. Kui ma õigesti vaatasin, siis näiteks minul on jaanuarist märtsi keskeni hetkel vaba 1 nädalavahetus, mitte rohkem. Ning seegi tõenäoliselt mingi võistluse leiab omale. Tempo läheb aina kiiremaks ja suured etteasted võistlustelt ootavad oma järge. Taaskord tuleb pingeline Karel Leetsari mälestusvõistluse korraldamine. Närvilisemat ja pingelisemat perioodi aastas ei ole, kui selle võistluse korraldamisega seonduv.
Kallid Spordiklubi Altiuse liikmed, meie tulevikutähtede emad ja isad,
Soovin Teile kõigile rahulikku aastavahetust ja säravat uue aasta algust!
Romet
PS! Järgmine trenn on esmaspäeval kell 12.00. Siis teevad soojendust ka need, kes teisipäeval Tallinnas võistlevad. Teisipäeval ja kolmapäeval treeninguid ei toimu! Buss võistlustele väljub teisipäeval kell 9.00 Spordihalli eest (Riia mnt ääres Selveri ja Maxima vahel). Kaasa 3 euro suurune osavõtumaks (soovitavalt täpne raha), võistlusvarustus ja hea tuju.
PS! Järgmine trenn on esmaspäeval kell 12.00. Siis teevad soojendust ka need, kes teisipäeval Tallinnas võistlevad. Teisipäeval ja kolmapäeval treeninguid ei toimu! Buss võistlustele väljub teisipäeval kell 9.00 Spordihalli eest (Riia mnt ääres Selveri ja Maxima vahel). Kaasa 3 euro suurune osavõtumaks (soovitavalt täpne raha), võistlusvarustus ja hea tuju.
