Kaua sai vaeva nähtud, et sel aastal võistlus õnnestuks. Kas see ka õnnestus, seda peab iga kohalviibija ise otsustama. Ise vajasin paari päeva, et siia mingi kommentaar panna, kuna olin lihtsalt nii tühjaks pigistatud. Tegin asja hingega ja loodan, et see oli seda väärt.
Kõigepealt soovin ma tänada kõiki neid, kes tulid sel reedesel õhtupoolikul meie halli võistlema. Sel aastal olid esindatud kõik Pärnu kergejõustikuklubid ja seda oli ülimalt suur rõõm näha. Aitäh! Kohal olid külalised Põlvast, Rakverest, Tartust, Tallinnast, Kilingi-Nõmmest, Audrust, Soomest. Aitäh teile! Veel sooviksin tänada kõiki neid, kes olid seda võistlust pealt vaatamas ja aitasid võistlejatel tekitada sooja ja mõnusat atmosfääri. Tänamata ei saa jätta kohtunikke ning kõiki neid, kes ühe või teise ala juurde appi tulid (Magda, Taavi, Kerstin, Risto, Kristjan, Jüri, Karl J, Lisett Luts, Hanna, Kristiina, mõlemad Kristid jne). Aitäh neile, kes jäid pärast võistlust halli koristama (Mari-Helen, Andre, Tõnis, Jarmo, August, Martin-Erik). Eriline tänu uue autasustamispoodiumi eest perekond Harjakasele! Ma tänan teid kõiki südamest, sest see ei ole minu jaoks lihtsalt üks järjekordne kergejõustiku võistlus, vaid midagi palju enamat.
Tänan kindlasti kõiki võistluse toetajaid-sponsoreid (Pärnu linn, AS A.Le Coq, Triobet, Petersport).
Noorem generatsioon sellest võibolla väga hästi aru ei saa, aga kõik need, kes Karelit tundsid, tema kõrval trenni tegid ja temaga päevast päeva suhtlesid, tunnevad seda hästi. Nende jaoks on tegu austusavaldusega, sest oleme kaotanud lähedase inimese, tubli spordimehe. Seeõttu on tegu alati väga emotsionaalse üritusega minu jaoks.
Sel aastal tehtud tulemused olid aga pehmelt öeldes hämmastavad. Meeste kõrgushüppes 2.20 ja naiste kõrgushüppes täiskasvanute tiitlivõistluse normatiivi täitmine 1.90. Hämmastav! Lisaks veel meeste kaugushüppe 7.40 (3 meest üle 7), 60m jooksu võitja väljaselgitamine fotofiniši abil... Mida veel tahta? Võistlusele järgnenud üle-eestiline meediakajastus on olnud samuti ülisuur (Postimees, Õhtuleht, Delfi sport, Pärnu Postimees).
Juba on tekkinud aktiivne arutelu, mida veel paremini teha annab. Välja on käidud huvitavaid mõtteid, mille peamised takistused tänasel päeval on 1) raha 2) abiliste puudus. Hetkel on võistluse korraldamine 95% minu kaelas ja seda ei ole kerge üksinda teha. Ka seekord lihtsalt ajapuudusel jäi paar ideed ellu viimata.
Et üritus saaks ainult paremaks minna, selleks ootan ka kõigilt enda trenni liikmetelt ja teistelt ettepanekuid, arvamusi (meili teel romet.mihkels@mail.ee). Kui arvamusi välja ei öelda, siis on raske üritust veelgi paremaks teha. Kuigi seekord on positiivne tagasiside 4 aasta ülekaalukalt suurim, on alati midagi, mille kallal nuriseda ja mida paremini teha. Ootan aktiivselt arvamusi!
Üldiselt võib öelda, et üritus oli kordaläinud. Taaskohtumiseni 2013 aastal! Loodetavasti!
Mälestusvõistluse pildid on üleval meie fotoalbumis, mille lingi leiate paremalt menüüst blogi pealehel!