neljapäev, 29. juuli 2021

Balti U16 meistrivõistlustel sündis uus Eesti rekord!

Teisipäeval, 27.juulil võistles Viola Eesti U16 noortekoondise eest Leedus, Vilniuses, kus toimusid Balti meistrivõistlused sellele vanuseklassile.

Võistluste ajakava oli selline, mis lubas Violal kaasa teha kolmel alal - esmalt odaviskes, seejärel 100 meetri tõkkejooksus ja lõpetuseks 1500 meetri takistusjooksus. 

Alati võib kindel olla, et kui Balti meistrivõistlused toimuvad Lätis või Leedus, siis tuleb end valmis panna üllatusteks. Seekord juhtuski nii, et kui odaviskajad olid oma soojenduse lõpetanud ja kogunemiskohta juba läinud, öeldi neile, et odavise lükatakse tund aega edasi. See tähendas meile seda, et Violal toimub kaks ala korraga. 

Viola alustas odaviskes 34.22ga. Teises voorus tuli lisa - 36.19. Kolmanda vooru vise ebaõnnestus ja siis tuli juba minna kiiresti tõkkejooksu starti. Tõkkejooks õnnestus Violal hästi, ta lõpetas jooksu teisena, joostes teist korda elus alla 15 sekundi - 14,92! Jooksu ajal puhus vastutuul 0,7 meetrit sekundis. Koheselt jooksu järel sai Viola veel odaviskes teha ühe katse, sest kaks katset tuli tal vahele jätta jooksu tõttu. Viimases voorus sündiski Viola parim tulemus - 38.20. Odaviskes andis see viienda koha. 

Siis ootas ees 1500 meetri takistusjooks, kus olime seadnud kõrge eesmärgi - joosta uus U16 Eesti rekord, mis oli 5.18,31. Viola isiklik rekord oli joostud eelmise aasta Balti meistrivõistlustel - 5.28,21. 

Olime pannud paika graafiku, millega oleks võimalik joosta 5.15. Viola läks julgelt jooksma, kohe tempot tegema. See on veel asi, mis vajab harjutamist ja õppimist, sest siiani on keegi teine ikka alguses tempot teinud. Nüüd mitmevõistlusel sai Viola seda aga proovida ja seal õnnestus see väga hästi. 

1 kilomeetri märgis oli Viola meie seatud graafikust maas 5 sekundit, see tähendanuks aega 5.20 kandis. Lõpu jooksis Viola aga tugevalt ja suure pingutusega võitis ta esikoha ning püstitas uue Eesti rekordi 5.18,00! Kindlasti aitas kaasa ka tugev Leedu jooksja, kes ei lasknud Violal kordagi end mugavalt ees tunda. Leedu esindaja Regvita Gackaite aeg oli 5.19,97.




esmaspäev, 26. juuli 2021

Treeningud ja võistlused 26.juuli-1.august

Esmaspäev, 26.juuli
Iseseisva treeningu aeg 11.00-14.00 (I + II grupp)
 
Teisipäev, 27.juuli 
Balti U16 meistrivõistlused Vilniuses, Leedus 
Iseseisva treeningu aeg 11.00-14.00 (I + II grupp)
 
Kolmapäev, 28.juuli 
I grupi võistlejad 12.00 rannastaadion
Iseseisva treeningu aeg 11.00-14.00 (I grupp)

Neljapäev, 29.juuli
I grupi võistlejad 12.00 rannastaadion
Iseseisva treeningu aeg 11.00-14.00 (I + II grupp)

Reede, 30.juuli
4.Margus Keerma mälestusvõistlus Kuusalus

Laupäev, 31.juuli
Balti U18 ja U20 meistrivõistlused Ogres, Lätis. Esimene võistluspäev

Pühapäev, 1.august
Balti U18 ja U20 meistrivõistlused Ogres, Lätis. Teine võistluspäev

pühapäev, 25. juuli 2021

Eesti mitmevõistluse meistrivõistlused

Rakveres selgitati 21-22.juulil välja Eesti meistrid mitmevõistluses. Meil tegi seal U16 tüdrukute seitsmevõistluses kaasa Viola, U14 seitsmevõistluses pani oma võimed proovile Kertrud. 

Väga põnevas U16 vanuseklassi seitsmevõistluses võitis meistritiitli Viola, kes kogus kahe võistluspäevaga täpselt 4600 punkti!



 

U14 vanuseklassi seitsmevõistluse lõpetas Kertrud 9.kohaga, kogudes 4672 punkti. Punktisummasid tüdrukutel võrrelda ei ole mõtet, sest U14 vanuseklassi võistlejate punkte peetakse TV10 Olümpiastardi punktitabeli alusel, kus tulemused annavadki rohkem punkte.

Võtame tüdrukute võistluse aga lühidalt kokku ka. Alustame viimase alaga end Eesti meistriks jooksnud Violast.

U16 seitsmevõistlus

100 meetri tõkkejooks

Viola saavutas avaalal kohe alavõidu, joostes tõkkeid 15,03ga. Ise lootsin tulemus 14,85-14,90 vahele, seega andsime siin ligi 30 punkti ära. Jooksu ajal puhus lubatust suurem taganttuul, mistõttu jäid tõkkevahed Violale veelgi kitsamaks kui need on tavapäraselt. Esimese ala järel juhtis Viola võistlust 65 punktilise vahega.


 

Kõrgushüpe

Viola jagas siin paremuselt 4-5.kohta, hüpates 1.58. See vastas igati ootustele, sest järgmise kõrguse ületamine oleks tähendanud juba isikliku rekordi kordamist. Kahe ala järel langes Viola kolmandale kohale, kaotust liidrile oli 66 punkti.

  

Kuulitõuge

Kuuli tõukas Viola 8.58. Siin ootasin meeter paremat tulemust, seega kaduma läks meil ca 60 punkti. Kuulitõuke järel langes Viola neljandaks, kaotades liidrile 144 punkti.

200 meetri jooks

Nii nagu võistluspäev algas, nii see ka lõppes. Teine alavõit tuli Violale päeva viimasel alal - 200 meetri jooksus. Seal näitas ta rekordilähedast tulemust 26,79. Rekord on vaid 6 sajandikku parem.  Esimese võistluspäeva lõpuks tõusis Viola taas kolmandaks, nelja alaga oli kokku 2716 punkti. Liidrile kaotas ta 97 punktiga. 


  

Kaugushüpe

Teine võistluspäev algas varakult, kell 10 algas kaugushüppe võistlus ja see läks oodatust palju raskemalt. Esimesel katsel sai Viola kirja 4.50, teisel 4.73. Et kõrgete kohtade eest edasi võistelda, oli vaja kindlasti punktilisa. See viimases voorus õnneks ka tuli - 4.89 andis 43 punkti kohe juurde. Sellel alal oli Viola paremuselt neljas. Ning kuigi ise ootasin tulemust 5.10 kanti, tuli seekord ka selle tulemusega rahul olla. Viie ala järel jätkas Viola kolmandal kohal, kaotust liidrile oli aga 110 punkti. 

  

Odavise

Odavise toimus keerulistes tuuleoludes ning esitas tõelise väljakutse. Sel suvel üle 39 meetri visanud Viola visked ei klappinud eriti hästi juba soojendusel. Esimeses voorus saime vähemalt rahuldava tulemuse kirja - 33.23. Kuigi tulemus ei olnud väga hea, olid hädas ka teised medalinõudlejad. Teises voorus tuli pisut lisa - 34.20 ja see jäigi Viola parimaks seekord. See oli paremuselt viies tulemus. Enne viimast ala oli Viola jätkuvalt kolmas, kaotust liidrile 129 punkti, teisele kohale 89 punkti. 130 punkti tähendas 800 meetri jooksus ligi 10 sekundilist vahemaad.


 

800 meetri jooks

Panime täpselt paika graafiku, mis ajaga oleks vaja olla 200 meetri, 400 meetri ja 600 meetri läbimisel. See tähendas väga julget jooksu kohe esimestest meetritest. Oli ka teada, et sel alal seekord keegi ei aita tempot teha, tuli minna üksi väga julgelt jooksma. Viola täitis etteseatud plaani suurepäraselt - tema 600 meetri vaheaeg oli 1.43 nagu olime ka kokku leppinud. Finišijoone ületas ta uue isikliku rekordi 2.21,92ga, edu järgnevate ees oli üle 10 sekundi. Sellest piisas, et kokkuvõttes esimeseks tõusta! 7 ala järel edestas ta teist kohta 75 punktiga ja kolmandat 148 punktiga. 


 

U14 seitsmevõistlus

80 meetri tõkkejooks

80 meetri tõkkejooksu lõpetas Kertrud 12,99ga ja viienda kohaga. Isiklik rekord jäi küll 17 sajandiku kaugusele, aga üldjoontes võib tulemusega siiski rahule jääda. 


 

Kõrgushüpe

Kõrgushüppes oli Kertrudil mitu rasket hetke, ent õigel ajal suutis ta end siiski kokku võtta. Kõrgus 1.26 alistus kolmandal katsel ja ka lõpptulemuseks jäänud 1.34 alistus viimasel hüppel. Sellega jagas ta 6-10.kohta sellel alal. Kahe ala järel oli ta endiselt viies 1605 punktiga. 

Kuulitõuge

See ala kahjuks seekord täielikult ebaõnnestus. Esimesel katsel maandus kuul küll piisavalt kaugele, aga sektorist välja. Teine katse oli tehniliselt väga kehv ja ettevaatlik, tulemuseks vaid 6.33. Kolmandas voorus tegi Kertrud taas hea tõuke, vajalikud meetrid tulid juurde, aga kahjuks läks meelest ära, et ringist tuleb välja tulla tagantpoolt ja nii seda katset ei mõõdetudki. Isiklik rekord sel alal on 8.60 ja sinna lähedale olid ka mõlemad katsed, mis kahjuks mõõtmisele ei läinud. Kaduma läks siin üle 250 punkti. Kuulitõuke järel langes Kertrud 12ndaks. 

200 meetri jooks

Kõige säravamat jooksu Kertrud näidata ei suutnud, kerges vastutuules oli tema aeg 30,44, mis oli paremuselt 9.tulemus. Päeva lõpp kujunes seega üsna raskeks, aga nüüd tuli hakata juba välja puhkama teiseks võistluspäevaks. Esimese päeva järel oli Kertrud 11.kohal 2791 punktiga. 

Odavise

Teine võistluspäev algas odaviskega, kus Kertrud näitas väga head tulemust - 27.58 oli paremuselt neljas tulemus. Hea odaviskega tõusis ta kaks kohta kõrgemale ka kokkuvõttes - enne kahte viimast ala oli ta 9.kohal 3400 punktiga.



 

Kaugushüpe

Oma parima hüppe tegi Kertrud proovikatsel, millel oli pikkust vähemalt 4 ja pool meetrit. Võistlushüpped olid hoopis teistsugused, väga ettevaatlikud ja kindla peale hüpatud, parimaks jäi viimases voorus hüpatud 4.10. Ligi 130 punkti läks seega siit kaduma. Enne viimast ala hoidis Kertrud endiselt 9.kohta.

  

600 meetri jooks

Võistluse lõpetas Kertrud tubli 600 meetri jooksuga - ta oli paremuselt neljas ajaga 1.58,67. Kokkuvõttes 9.koht 4672 punktiga. 8.kohast jäi lahutama lõpuks vaid 21 punkti. Kokkuvõttes oli Kertrud tubli, mitmevõistluse kogemus käes ja see, et ühed alad õnnestusid paremini ja teised kehvemini, on noore sportlase puhul igati normaalne. 




 Fotod: EKJL/Marko Mumm & Günther Küttis

neljapäev, 22. juuli 2021

U20 Euroopa meistrivõistlused

On pühapäeva õhtupoolik, 4.juuli. Rakveres on lõpusirgele jõudnud neli päeva kestnud Eesti noorte meistrivõistlused. Toimumata on veel 1 ala - neidude U20 vanuseklassi 200 meetri jooks. Seal on stardis Ann Marii, kelle jaoks on tegu viimase võistlusstardiga enne U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlusi.  Ann Marii jooksu eel on hinges rahu. Selleks hetkeks on meil kokku võidetud 19 medalit. Suurt rõõmu pakkusid meie sportlased ka sellega, et koguni 8 neist teenisid kutse Eesti noortekoondisesse Balti meistrivõistlusteks. Hetkega asendub rõõm aga suure murepilvega. Ann Marii küll võidab 200 meetri jooksu 24,99ga, aga vigastab seejuures oma reie tagakülge. Jooks lõppes sisuliselt esimese 100 meetriga, finišisirgel enam sprinti ei toimu, paarkümmend meetrit enne lõppu on hoog juba nii väike, et finišijoone ületab Ann Marii lihtsalt astudes.

Tagasiteel Rakverest Pärnu jõudsin läbi mõelda mitukümmend plaani, mida edasi teha, kuhu pöörduda, kellelt abi saada. Euroopa meistrivõistluste 100 meetri jooksu stardini jääb 11 päeva.

Päästerõngaks osutub Eesti Olümpiakomitee prograam Team Estonia. Ann Marii on arvatud selle programmi liikmeks ja alles nüüd saime me tõeliselt aru, kuivõrd väärtusliku ettevõtmisega on tegemist. Doktor Mardna juurde saime Tallinnasse vastuvõtule juba teisipäeva varahommikuks. Kogenud ortopeed kahtlustab lihasrebendit, mis sisuliselt välistaks osalemise tiitlivõistlustel. Vigastuse tõsidusest saab selge pildi ainult ultraheliuuringuga, millele saame aja juba järgmiseks päevaks. Samal päeval alustatakse aga Spordimeditsiini Sihtasutuses ravidega. Igapäevaselt tuleb käima hakata laserravis ja kõrgintensiivses magnetravis. Mõlemad masinad on Eestis ainulaadsed, seetõttu tuleb ravil käima hakata Tallinnas. Laserravi pakutakse muidugi ka väga paljudes teistes kohtades, aga võimsuse vahe pidi olema niivõrd suur, et antud olukorras võiks aidata ainult kõige võimsam aparatuur. 

Ultraheli uuringu eel oli ärevus suur. See oli meile ikkagi tõehetk. Väikese rebendi korral olnuks veel lootust suve teises pooles joosta, tõsisema trauma puhul olnuks hooaeg läbi. Euroopa meistrivõistlustel osalemine rippus juuksekarva otsas. Lootust, et rebendit ei olegi, pidasin nii väikeseks, et olin selle võimalikkuse enda jaoks juba välistanud. Ent ükskordki on meil ka õnne. Uuringutulemus on kordades parem, kui kartsime. Doktor Mardna ja Eesti koondise füsioterapeut Risto Jamnes diagnoosivad Ann Mariil lihasspasmi ning annavad lootust, et kodune tiitlivõistlus võib veel päevakorras olla.

Edasised päevad on väga sarnased - Tallinnas raviseansid, Jamnese juures harjutused ja diatermia ravi.

Mitmesageduslik diatermia ehk soojusenergia ülekandmine kudedesse muudab lihased vastupidavaks ja elastsemaks, tõstes meie töövõimet ja jõudlust. Diatermia kasutamine soodustab ka luukoe teket ehk see aitab kiirendada paranemist näiteks luumurdude korral. 

Treeningutel pidime täielikult ära unustama kiiresti jooksmise. Proovisime hoida lihastoonust ja tegime kergelt jooksuharjutusi. Treeningute kohapealt võib öelda, et kõik plaanid tuli visata kõrvale. Plaanis oli läbi viia kiirustreeninguid ja kokku oli lepitud starditreeningud teiste klubide sprinteritega. Kõik see tuli kahjuks ära jätta.

Treeninguid tegime peamiselt Audentese staadionil, ent ka kodusel rannastaadionil ja Tallinna spordihallis. Reedel, 9.juulil ehk 6 päeva enne 100 meetri jooksu proovisime Audentese staadionil esmakordselt naelikutes joosta ja kiirusega ca 70%. See ei olnud võimalik. Tuleb tunnistada, et sel hetkel tundus seis ikka üsna lootusetu. Kuna jooksime ajaga võidu ja meil oli vaja seda kuidagi juurde saada, võtsime vastu otsuse 100 meetri starti mitte minna ja keskenduda 200 meetri jooksule. Peamine põhjus oli see, et 100 meetri eeljooksud toimusid 15.juuli hommikul ja 200 meetri eeljooksud 16.juuli õhtul. Võitsime sellega juurde ca 1,5 päeva. 

Risto Jamnesilt saadud venitusharjutused sobisid hästi, ravi tegi oma töö ja aeg aitas samuti paranemisele kaasa. Pärast nädalavahetust hakkas seis palju rõõmsam välja nägema. Kolmapäeval kogunes koondis Tallinnas ja õhtul tegime Audentese staadionil esimese kiirustrenni, hinge kinni hoides. Sest oht, et spasm uuesti välja lööb, oli täiesti olemas.

Reede hommikul proovis Ann Marii esimest korda pärast Rakvere võistlust stardipakkudelt välja joosta. Tegime kerge soojenduse Kadrioru staadioni harjutusväljakul ja stardid õnnestusid! 

Otsustasin pisut pikemalt kirjutada meie teekonnast nendele võistlustele kahel võistluseelsel nädalal, kuna kõrvalt on väga lihtne kommenteerida, et jooks ei vastanud ootustele või et sportlane oleks võinud ikka teravamas vormis olla. 11 päeva lahutas vigastusest EM-i starti. Me ei saanud sel perioodil teha ühtegi sellist trenni nagu olime soovinud. Mitte kunagi varem ei ole ma pidanud sportlasega nii suurvõistluseks valmistuma. Aga selline oli seis ja pidime tegema omaltpoolt kõik, mis võimalik, et 16.juuli õhtul stardipakkudel olla. See meil õnnestus ja mis kõige olulisem - sportlane jäi pärast jooksu terveks!

Kokku toimus 4 eeljooksu ja Ann Marii jooksis neist viimases. Tegu oli väga tugeva jooksuga, mida näitasid ka ajad. 

Aeg 24,34 andis selles jooksus kuuenda koha, samas kui kolmandas eeljooksus oleks sellega olnud neljas. Kokkuvõttes andis see 20.koha. Kolmandas eeljooksus pääses kohaga edasi veel Itaalia sprinter, kelle aeg oli 24,28. Aegade võrdluses pääses poolfinaali veel 24,07ga. Ann Marii isiklik rekord eelmisest suvest on 23,96. Seega oleksime olnud igati konkurentsivõimelised nendel võistlustel. Positiivne uudis oli aga see, et 24,34 tähendas U20 maailmameistrivõistluste normatiivi täitmist, mis Ann Mariil oli sel suvel veel tegemata! U20 MM toimub 17-22.augustini Keenias, Nairobis.


Nüüd oli ees ootamas veel 4x100 meetri teatejooks, mille eeljooksud toimusid pühapäeva hommikul. Eesti koondise esimest vahetust jooksis seal Anna Maria Millend, teist Grette-Ly Mäesalu, kolmandat Mia Lisett Meringo ja viimast Ann Marii. Teatejooks õnnestus koondisel suurepäraselt, sest 85 sajandikuga joosti üle Eesti U20 rekord! Uued rekordnumbrid on 45,95 (eelmine rekord 46,80). Oma jooksus saadi kuues koht, kokkuvõttes saavutati 10.koht. Finaali viis veel aeg 45,57.

Teatejooksu järel ilmus ka korraldajate poolt jooksu analüüs, kus iga vahetuse läbinud sprinteril on võetud aegu. Ann Marii läbis lendlähtest viimased 100 meetrit 10,87ga. Aeg iseenesest ei ütlegi ju väga palju meile, kuna selliseid mõõtmisi pole varem meil tehtud, aga võrdluses teiste jooksjatega saime mingi ülevaate sellegipoolest. Nii oli Ann Marii viimases vahetuses kiirem Itaalia koondise ankrunaisest Antonella Todiscost, kelle vahetuse aeg oli 11,00. Itaallanna on tänavu aga 100 meetrit jooksnud 11,62ga!
 

 





Huvitav fakt - mitte kunagi varem ei ole Eesti naiskond jooksnud 4x100 meetri teatejooksu tiitlivõistlustel (Euroopa meistrivõistlused, maailmameistrivõistlused jne)! Seega tehti seekord ajalugu! Loodetavasti osaleb Eesti naiskond lähiajal ka täiskasvanute tiitlivõistlustel 4x100 meetri teatejooksus, mehed on seda ju teinud.

Kokkuvõttes tuleb öelda, et antud olukorras ja antud ettevalmistusega võttis Ann Marii nendelt võistlustelt maksimaalse, mida võtta üldse andis - jäi terveks, jõudis 20 parema hulka, jooksis oma hooaja parima tulemuse, täitis MM-i normatiivi ja püstitas teatejooksus uue Eesti rekordi!
 
Tahan siinkohal siiralt tänada kõiki meie abistajaid sel keerulisel perioodil: doktor Mihkel Mardna, füsioterapeudid Risto Jamnes, Liisi Sakala, Henriette Porila, Spordimeditsiini Sihtasutus, Pärnu Spordikool, Medpoint! Suur suur aitäh!

Lisaks Ann Mariile oli meil stardis ka teine sportlane! Hanno liitus Eesti koondisega Tallinnas reedel. Tema jaoks oli tegemist esimeste tiitlivõistlustega! Ning pühapäeval pidi ta jooksma 4x100 meetri teatejooksus. Selleks olime viimased nädalad valmistunud. Reede õhtul selgus aga, et koondisel on probleeme 4x400 meetri teatejooksu võistkonna komplekteerimisega. Üks sportlane oli ennast vigastanud, teine oli pääsenud 800 meetri jooksus ootamatult poolfinaali ning see toimus teatejooksuga ühel päeval. Seega pidi ta teatejooksust loobuma. Koondise esimene varu võistleja loobus võimalusest joosta ja nüüd pöörduti meie poole. Nii mina kui ka Hanno olime koheselt nõus ja nii saigi Hanno alles reede õhtul teada, et laupäeval tuleb joosta 400 meetrit!

Eesti koondise esimest vahetust jooksis Kaspar Grauen, teist Andreas Laksberg, kolmandat Hanno ja viimast vahetust Mait Filipozzi. Võistkonna eesmärk oli joosta 4x400 meetri U20 Eesti rekord, mis oli 3.18,16. 

Hanno tegi väga korraliku jooksu, läks konkurentidega julgelt kaasa ja andis endast kõik, mis anda oli. Kindlasti tegi Hanno oma elu kiireima 400 meetri jooksu. Mina ise võtsin käsiajavõtuga tema etapiajaks 50,0, teine Eesti treener võttis 50,3. Seega nii või naa jooksis Hanno suurepärase etapi (isiklik rekord 51,22, hooaja parim 51,73). Meie viimase etapi jooksja ei saanud kahjuks korralikult esimesi meetreid läbida, sest Poola koondise kolmanda vahetuse jooksja oli sättinud end puhkama täpselt tema jooksutrajektoori ette. Nii pidi meie jooksja pidurdama, kaarega poolakast mööduma ja uuesti kiirendama. Selleks ajaks oli aga tekkinud juba vahe kahe koondisega, kellega koos Hanno pulka üle andis - Sloveenia ja Slovakkiaga. Eesti koondise lõpuaeg oli 3.19,24 ja kohaks 14. Eesti rekordist jäi seega puudu pisut üle sekundi. See aeg jäi kindlasti selle viimase vahetuse äparduse taha. Sellest oli kahtlemata kahju.

Pühapäeval jooksis Hanno 4x100 meetri teatejooksus teist vahetust. Esimest jooksis meil Kristjan Markus Eelma, kolmandat Kris Markus Aaslaid ja viimast vahetust Ats Kivimets. Jooks lõpetati ajaga 41,30. Oma jooksus teeniti sellega kolmas koht. Kokkuvõttes saadi 15.koht. Kõik teatevahetused olid sellised, et nende parandamisel võiks see koosseis joosta alla 41 sekundi. Samas koosseisus jookseb võistkond ka Balti meistrivõistlustel!


Kokkuvõttes võib öelda, et Hanno esines oma elu esimestel tiitlivõistlustel väga hästi. Koondise siseringis hinnati väga kõrgelt seda, et ta oli nõus 4x400 meetri teatejooksu võistkonda hädast välja aitama. Lisaks tegi ta ise kaks väga head jooksu ja näitas, et ka vaimselt sai ta koduse tiitlivõistluse pingega väga hästi hakkama!

Olen nii Ann Marii kui ka Hanno jooksudega väga rahul ja ootan põnevusega nende järgmisi jookse! Mõlemad peaksid jooksma järgmisena just U20 Balti meistrivõistlustel 31.juulil ja 1.augustil.

Lisaks ei saa mainimata jätta, et väga paljud meie sportlased tegutsesid nendel võistlustel kohtunikena. 4 pikka võistluspäeva andsid kindlasti hindamatu kogemuse. Niipalju kui ma olen saanud ka tagasisidet meie kohtunike tegutsemise kohta, siis nendega oldi väga rahul!

Ning muidugi loodan ma, et äsjased tiitlivõistlused andsid Ann Mariile ja Hannole palju motivatsiooni juurde. Trenni ju tehaksegi sellel eesmärgil, et sellistele võistlustele välja jõuda. Selle nimel tasub tööd teha, ohverdusi tuua, valikuid oma vaba aja planeerimisel teha. Sest fakt on see - kui sa trennis endast alati 100% ei anna, siis suurvõistlustele suure tõenäosusega sul kunagi asja ei ole.

pühapäev, 18. juuli 2021

Treeningud 19-25.juuli

Esmaspäev, 19.juuli
I + II grupi võistlejad 12.00 rannastaadion (EM-il osalenud sportlased puhkavad; kohtunikel väsimuse korral samuti puhkepäev)
Iseseisva treeningu aeg 11.00-14.00 (I + II grupp)
 
Teisipäev, 20.juuli  
I grupi võistlejad 12.00 rannastaadion
Iseseisva treeningu aeg 11.00-14.00 (I + II grupp)
 
Kolmapäev, 21.juuli 
Eesti mitmevõistluse meistrivõistlused, esimene võistluspäev Rakveres
Iseseisva treeningu aeg 11.00-14.00 (I grupp)

Neljapäev, 22.juuli
Eesti mitmevõistluse meistrivõistlused, teine võistluspäev Rakveres
Iseseisva treeningu aeg 11.00-14.00 (I + II grupp)

Reede, 23.juuli
I grupi võistlejad 12.00 rannastaadion

Laupäev, 24.juuli
PUHKUS

Pühapäev, 25.juuli
PUHKUS

kolmapäev, 14. juuli 2021

Eesti noorte meistrivõistlused

1-4.juulini toimusid Rakveres Eesti noorte meistrivõistlused. Esimesel kahel võistluspäeval tegid kaasa U14 ja U16 vanuseklassi sportlased, kahel viimasel aga U18, U20 ja U23 sportlased.

Neli pikka võistluspäeva näitasid, et meie noored olid nendeks võistlusteks hästi valmis. Võtame kõigepealt need võistlused numbrites kokku:

Kokku oli meil stardis 22 sportlast.
Need 22 sportlast tegid kaasa 66 alal.
Kokku võideti 20 medalit!
Kuldmedaleid võideti 7, hõbemedaleid 10, pronksmedaleid 3.
8 parema hulka jõudsid meie sportlased kokku 41 korral!
Balti meistrivõistlusteks teenisid Eesti koondise kutse kokku 8 sportlast!

Aasta tagasi võideti 12 medalit, kaheksa parema hulka jõuti 38 korral, 5 sportlast teenisid koondisekutse. Seega võib käesoleva aasta tulemusega kindlasti rahule jääda!

U23 vanuseklass

Anete tegi kaasa 100, 200 ja 400 meetri jooksudes. Avapäeval oli kavas 100 ja 400 meetri jooksud, kus Anete võitis mõlemal distantsil hõbemedali. 100 meetri eeljooksus näitas ta aega 12,20 ning finaalis oli tulemus 12,31. 400 meetri jooksus sündis rekordilähedane tulemus - 1.00,26. Rekordist jäi lahutama 15 sajandikku. Teisel päeval võitis Anete aga meistritiitli 200 meetri jooksus, püstitades isikliku rekordi 25,07! 




 

U20 vanuseklass

Kaks Eesti meistritiitlit võitis Ann Marii. 100 meetri jooksus oli tema võiduaeg 11,97. Eeljooksus püstitas ta oma hooaja parima tulemuse 11,96. 200 meetri jooksus tõi meistritiitli 24,99. Paraku vigastas ta just sellel distantsil oma reie tagakülge ning järgmised 9 päeva on kulunud kõik aktiivsele ravile, et neljapäeval algavatel U20 Euroopa meistrivõistlustel oleks võimalik ikkagi joosta 200 meetri distantsil. Ann Marii teenis kutse Balti meistrivõistlustele 100 ja 200 meetri jooksudes, lisaks 4x100 meetri teatejooksus. 


 

Elisa püstitas kaks isiklikku rekordit ja võitis kaks hõbemedalit. Kaugushüppes sündis isiklik rekord viimases voorus - 5.62. Medalivõidu ja selle tulemuse üleüldse teeb eriti magusaks veel see, et Elisa pääses viimasena finaali - esimese kolme katsega oli tal suuri probleeme paku tabamisega ning kirja jäi vaid 4.98. Täpselt sama tulemusega jäädi esimesena ka finaali ukse taha, Elisat päästis paremuselt teine katse, mis tal oli 4.97. Finaalis hüppas ta aga viiendas voorus 5.53 ja kuuendas siis 5.62. Kõrgushüppes võitis ta hõbemedali, parandades isiklikku rekordit lausa 6 sentimeetrit. Kõrgus 1.72 alistus kohe esimesel katsel, 1.75 aga kolmandal. Lisaks tegi Elisa kaasa kuulitõukes, kus tulemusega 9.48 teenis 11.koha. Elisa sai kutse esindada Eesti koondist Balti meistrivõistlustel nii kaugus- kui kõrgushüppes.






Hõbemedali võitis teivashüppes Mikk, kes sai jagu kõrgusest 4.30. Elus esimest korda tegi ta kaasa veel 400 meetri tõkkejooksus, kus saavutas tubli 4.koha ajaga 58,82. 100 meetri jooksus ei jäänud isiklik rekord väga kaugele - tulemus 11,84 andis 16.koha.



 

Hõbemedali sai omale kaela ka Emmeliine, kes püstitas 400 meetri jooksus isikliku rekordi 59,92. 200 meetri jooksus oli ta seitsmes, püstitades samuti isikliku rekordi 26,79. Rekord paranes ka 100 meetri jooksus - 12,94 andis aga 9.koha ja jättis ta esimesena finaalist välja. Balti meistrivõistlustel osaleb Emmeliine 400 meetri jooksus ja 4x400 meetri segateatejooksus.




Vanessa võitis hõbemedali kolmikhüppes, parandades tublisti isiklikku rekordit. Tema uueks rekordiks on 11.57! Mõõtmisele läksid seekord veel 2 hüpet, mis mõlemad kandusid kaugemale 11 meetri joonest - 11.15 ja 11.33. Vanessa isiklik rekord paranes 69 sentimeetri võrra! Balti meistrivõistlustel saab Vanessa taas võimaluse rekordit parandada.



Hanno võitis nendel meistrivõistlustel pronksmedali 200 meetri jooksus. Tema tulemus oli 22,51. Päev varem toimunud 100 meetri jooksus tuli leppida viienda kohaga. Eeljooksus oli ta aeg 11,19, finaalis 11,23. 400 meetri jooksus püstitas ta hooaja tippmargi 51,73, millega oli samuti viies. Balti meistrivõistlustel on Hanno koondises 4x100 meetri teatejooksus. Enne seda toimub aga Hanno jaoks esimene tiitlivõistlus - U20 Euroopa meistrivõistlused, kus tal on võimalus osaleda 4x100 meetri teatejooksus. Võistkonda on arvatud 5 sprinterit, kellest 4 pääsevad pühapäeva hommikul jooksma!




Merily tegi kaasa 2000 meetri takistusjooksus. Sel distantsil ei ole ta varem kaasa teinud. Aeg 8.32,33 tõi aga suureks rõõmuks pronksmedali! See oli Merily jaoks ka esimene individuaalne Eesti meistrivõistluste medal!




Kätlin tegi samuti väga head etteasted nendel võistlustel. 200 meetri jooksus püstitas ta isikliku rekordi 25,98. See andis tubli neljanda koha. Viies oli Kätlin 100 meetri jooksus. Eeljooksus oli ta aeg 12,83 ja finaalis 12,60. Finaalitulemus oleks tähendanud uut isiklikku rekordit, aga jooksu ajal puhus lubatust suurem taganttuul. Kaugushüppes oli Kätlin kuues 5.28ga, kõrgushüppes aga uue isikliku rekordi 1.55ga seitsmes. Ebaõnnestus ainult 400 meetri jooks, kus tulemus 1.04,01 andis 10.koha.



 

U18 vanuseklass

Carlyn võitis nendel võistlustel kaks medalit. Kuldmedal tuli väga raskelt kulgenud teivashüppes tulemusega 3.60. Väga raske hetk oli kõrgusel 3.30, kui avakatsel murdus pooleks tema teivas. Ehmatusest ülesaamiseks oli väga vähe aega, ent kolmandal katsel ta uue teibaga selle kõrguse siiski alistas. Edasi läks võistlus rahulikumalt - 3.40, 3.50 ja 3.60 alistusid kõik avakatsel. 100 meetri tõkkejooksus võitis Carlyn hõbemedali ajaga 14,12. Oma eeljooksu ta võitis 14,03ga (isiklik rekord 14,01). 200 meetri jooksus püstitas ta isikliku rekordi 25,64, mis andis 4.koha. 100 meetri jooksus oli Carlyn viies ajaga 12,68. Eeljooksus oli ta distantsi läbinud 10 sajandikku kiiremini - 12,58ga. Balti meistrivõistlustele sai Carlyn kutse nii teivashüppes kui ka 100 meetri tõkkejooksus.



 

Iiris tegi esimese võistluse 400 meetri tõkkejooksu distantsil ja see õnnestus täitsa hästi - tulemusega 1.10,68 teenis ta välja neljanda koha. 100 meetri jooksus jõudis Iiris B-finaali. Eeljooksus läbis ta staadionisirge 13,15ga. Kahjuks puhus jooksu ajal lubatust suurem taganttuul, mistõttu rekordiks seda lugeda ei saa. Finaali lõpetas ta ajaga 13,44, mis kokkuvõttes andis 15.koha. 100 meetri tõkkejooksus jõudis ta samuti B finaali. Eeljooksu aeg oli 15,02, ent ka siin puhus lubatust suurem taganttuul. Finaalis komistas ta tugevalt ühe tõkke pihta, mistõttu lõpetas jooksu ajaga 15,65. Kokkuvõttes andis see 12.koha. 

  

Grethe Karoline jõudis B finaali 100 meetri jooksus. Eeljooksus oli ta aeg 12,95, finaalis sündis aga isiklik rekord 12,94! Kokkuvõttes andis see aeg 12.koha. 200 meetri jooksus andis aeg 26,64 samuti 12.koha. Siin puhus aga lubatust suurem taganttuul, mistõttu rekordina see kirja ei lähe. Kahjuks ebaõnnestus kaugushüpe, kus kirja jäi vaid 4.38. 


 

Emma püstitas kaks isiklikku rekordit - 100 meetri jooksus 13,67 ja 400 meetri jooksus 1.05,27. Lühemal distantsil andis see 24.koha ja pikemal 16.koha. Kõrgushüppes jäi ta tulemusega 1.40 jagama 12-14.kohta. Seda kohta jagas ta koos Greete-Liisiga, kelle jaoks lõppes võistlus väikese vigastuse tõttu aga peale 1.40 ületamist.

 

U16 vanuseklass

Viola võitis kokku 4 medalit: 2 kulda ja 2 hõbedat. 300 meetri tõkkejooksus võitis ta esikoha 45,01ga. 1500 meetri takistusjooksus tõi kuldmedali aeg 5.33,13. Kaks vägevat isiklikku rekordit sündisid aga aladel, kus ta võitis üllatuslikult hõbemedalid. 100 meetri tõkkejooksus püstitas ta juba eeljooksus isikliku rekordi 15,33. Finaalis näitas Viola aga suurepärast jooksu, võites hõbemedali ja püstitades uue isikliku rekordi 14,77! Odaviskes paranes isiklik rekord peaaegu 3 meetriga - tulemus 39.44 andis ka siin hõbemedali. Nii 100 kui ka 300 meetri tõkkejooksu tulemused tähistavad ka uut meie spordiklubi rekordit! Balti meistrivõistlustele sai Viola kutse kõigil neljal alal. Kuna U16 Balti meistrivõistlused toimuvad ühel päeval, pidime loobuma 300 meetri tõkkejooksust, teisi alasid saab ta kenasti kaasa teha.




 

Laur võitis Eesti meistritiitli kaugushüppes. Tema võidutulemus oli 6.54. Kahjuks puhus selle hüppe ajal lubatust suurem taganttuul. Ka tema paremuselt kaks järgmist hüpet - 6.32 ja 6.30 olid hüpatud suurema taganttuulega. Kolmandas voorus hüpatud 6.17 läheb aga kirja uue isikliku rekordina, sest siis olid tuuleolud normi piires. 100 meetri jooksus püstitas Laur isikliku rekordi 11,84, mis andis finaalis 5.koha. Eeljooksus oli ta aeg lausa 11,72, aga siis puhus lubatust suurem taganttuul. 110 meetri tõkkejooksus pääses Laur samuti finaali, tema eeljooksu aeg oli 15,20. Finaalis oli aeg 15,42, mis andis samuti viienda koha. Selle võistlusega teenis Laur esimest korda kutse Eesti koondisesse. Balti meistrivõistlustel teeb ta kaasa kaugushüppes!



 

Eliise oli teivashüppes neljas, ületades kõrguse 2.50. 100 meetri jooksus oli ta aeg 13,55 (25.koht) ja 200 meetri jooksus 27,81 (21.koht). Tulemused rekorditena kirja ei lähe, sest mõlemal korral puhus lubatust suurem taganttuul.




 

Kaspar püstitas uue isikliku rekordi kõrgushüppes, kui alistas kohe esimesel katsel kõrguse 1.70. Selle tulemusega jagas ta 5-6.kohta. Kaugushüppes saavutas ta tulemusega 5.33 13.koha ja 110 meetri tõkkejooksus 14.koha ajaga 16,42. Tõkkejooksu aeg tähistab ka uut isiklikku rekordit!



 

Odaviske finaali jõudis Tristan, kes püstitas uue isikliku rekordi 42.10. Selle tulemusega saavutas ta 8.koha. Isiklik rekord paranes 2 meetri ja 5 sentimeetriga.



U14 vanuseklass

Medal võideti ka kõige nooremas vanuseklassis ning sellega sai hakkama Kertrud, kes 80 meetri tõkkejooksus võitis pronksmedali uue isikliku rekordiga 12,82. Hõbemedal võideti samuti sama ajaga, vahe oli vaid paar tuhandikku, mida fotofiniš näitas. 200 meetri jooksus oli Kertrud neljas, tema aeg oli 28,95. 400 meetri jooksus saavutas ta ajaga 1.08,59 8.koha ja 200 meetri tõkkejooksus ajaga 32,00 13.koha. 





 

Kaisa saavutas teivashüppes tulemusega 2.30 6.koha. 600 meetri jooksu läbis ta 1.54,20ga. Selle ajaga oli Kaisa kaheksas.  400 meetri jooksu aeg oli tal 1.11,80 ja 80 meetri tõkkejooksu tulemus 13,71. 400 meetri jooksus sai ta sellega 15.koha ja tõkkejooksus 18.koha.



 

Oma esimestel Eesti meistrivõistlustel käis Brigitta. 80 meetri tõkkejooksus jõudis ta B finaali, kus püstitas uue isikliku rekordi 13,32, mis andis kokkuvõttes 10.koha. 200 meetri jooksus oli Brigitta aeg 30,22 (14.koht), 200 meetri tõkkejooksus 32,22 (17.koht) ja 100 meetri jooksus 14,27 (19.koht). 


             Fotod: EKJL/Marko Mumm & Raul Mee