Rukkilillemängud

Eile ja üleeile toimusid Valgas siis 21.Rukkilillemängud. Kuna käes on hooaja lõpp, siis on sportlik vorm sportlastel mitmeti erinev. Saavutati nii poodiumikohti, tehti isiklikke rekordeid, kuid nagu spordis ikka, oli ka neid, kes seekord oma parimal tasemel esineda ei suutnud. Jooksudes rikkus rekordivõimalused ära kaks päeva 100 meetri sirgel puhunud tugev vastutuul.

Poiste A vanuseklassi 100meetri jooksus tegid kaasa Rait ja Jarmo. Meie poisid oli paigutatud ühte eeljooksu, kus Rait lõpetas esimesena ja Jarmo kolmandana. Ajad 11,94 ja 12,41. Jooksu ajal puhus tugev vastutuul 3,5 meetrit sekundis. Finaali eel sai kokku lepitud Jarmoga, et ta piirdub starti minemisega ning ei jookse oma jooksu lõpuni. Pisike tervisehäda sundis meid plaane muutma, et järgmisel päeval siiski edukalt võistelda saaks. Finaalis pidi Rait tunnistama ühe oma peamise konkurendi Karl-Robert Saluri paremust. Teise koha tõi aeg 11,50 sekundit. Jooksu ajal puhus vastutuul 1,7 meetrit sekundis. Kolmas jooksu favoriit Martin Männik jättis sarnaselt Jarmole jooksu pooleli.
Järgmisel päeval toimunud 200meetri jooksudes paraku Raidi 2 suurimat konkurenti ei startinud. Eeljooksu läbis Rait mängleva kergusega ning jooksuvõit tuli ajaga 23,42. Vastutuul 1,0 meetrit sekundis. Finaalis haaras Rait ohjad kohe kurvis ega lasknud kellegil end üllatada - võiduaeg 23,36, kusjuures vastutuul oli seekord 2,4 meetrit sekundis. Olen 100% kindel, et soodsamates tuuleoludes võinuks Rait joosta ka rekordi.

Poiste 400meetri jooksus oli stardis Ranno. Kuna lõpusirgel puhus tugev vastutuul, sai mindud väiksele riskile ning algus tuli joosta kiiremini kui tavaliselt. Seda Ranno ka tegi. Lõppaeg 54,74 sekundit tähendas sekundilist isikliku rekordi parandamist ning neljandat kohta. Poodiumikoht jäi 0,63 sekundi kaugusele.

Poiste 1500m jooksus startis meil Karl, kelle jooks oli aga üks suur kannatuste rada. Samal staadionil juunikuus Eesti noorte meistrivõistlustel isikliku rekordi 4.30 jooksnud Karl sai ajaks 4.41,89 ning leppida tuli 7.kohaga. Eestikatel joostud aeg andnuks selles jooksus 5.koha. Järgmisel päeval startis Karl aga 800m jooksus, mille isiklik rekord pärines samuti juunikuus joostud jooksust - 2.13,29. Karl oli jooksuks hästi valmistunud ega lasknud end palju häirida eelmise päeva ebaõnnestunud ja raskest jooksust. Esimese ringi läbis ta 1.02ga. 500m märgis läks jooks palju raskemaks, ent Karl võitles vapralt lõpuni. Finišisse neljandana jõudnuna sai ta hakkama rekordiparandusega - uus rekord 2.11,45. Igati õnnestunud vigadeparandus.

Kõige rohkem närvitsemist ja muretsemist on võistlustel tavaliselt Jarmoga. Erand ei olnud ka Rukkilillemängud. Kolmapäeva hommik algas 110 meetri tõkkejooksu eeljooksudega. Samal staadionil Eesti noorte meistrivõistlustel ebaõnnestus Jarmo eeljooks valede tõkkevahede tõttu ning kordusjooksuks tol hetkel enam jaksu ei olnud. Nii tuli finaali tol korral pealt vaadata. Üks suur kannatusterada oli ka seekord just eeljooks. Tehniliselt lagunes jooks juba esimesel tõkkel. Oma osa oli siin ka vastutuulel, mis ilmselgelt Jarmo kehatüübiga jooksjale halvemini mõjub kui mõnele pikemale jooksjale. Kuigi Jarmo jooksis paljudele tõketele tugevalt sisse, suutis ta seekord lõpuni vapralt joosta ning teisena lõpetada. Aeg 2,2m/sek vastutuules 16,25. See aeg viis ka teisena finaali, kuna teine eeljooks oli veidi aeglasem.
Enne finaaljooksu tuli aga oma võimeid näidata kõrgushüppesektoris, kus Jarmo mitte just väga ammu ületas Viljandi staadionil 1.80 ning võitis võistluse. Ka seekord oleks piisanud võitmiseks samast tulemusest, paraku ei klappinud Jarmo hüpped kohe üldsegi mitte ning leppida tuli kõigest 1.70ga.
Finaaliks suutis Jarmo end jällegi üles töötada. Kui Eesti noorte meistrivõistlustel jooksis ta kordusjooksu 2,5 meetrise taganttuulega 15,73 siis seekord suutis 2,2 meetrise vastutuulega joosta 15,68! Tegu oli väga korraliku etteastega ning väga puhta jooksuga. Kõik tõkked jäid Jarmol seekord püsti. Ja see on tõesti harv nähtus. Arvestades, et Jarmo hooaja tippmark 15,43 on joostud Rakveres täpselt 2 meetrise taganttuulega, võin kindlalt väita, et paremate tuuleolude korral oleks langenud ka isiklik rekord. Jooks oli tehniliselt palju parem kui Rakvere oma ning tundus, et kõrgushüppes põrumine pani poisi seekord tõsiselt pingutama. Jooks meenutas mulle väga talviseid meistrivõistlusi, kus eeljooksus kehva sooritusega ta siiski finaali jõudis, ent seal paljudele üllatusena end kolmandaks jooksis!

110 meetri tõkkejooksus lõi kaasa ka Ranno. Oma eeljooksu lõpetas Ranno kindlalt teisena. Nii võttis ta hoo maha pärast viimase tõkke ületamist ning sörkis rahulikult finišisse - ajaks 17,67. Finaaljooksus tegi Ranno väga korraliku ja kindla jooksu. Peaaegu pool maad Jarmo kõrval jooksnud Ranno sai lõpuks 4.koha ning aja 15,98 sekundit. Jällegi tõestus, et Ranno on praegu elu parimas vormis. Eesti noorte meistrivõistlustel jooksis ta eeljooksus 0,9 meetrise taganttuulega 16,15 sekundit, nüüd 1,9 meetrise vastutuulega uus isiklik rekord! Selle ajaga tõusis Ranno hooaja edetabelis 12 parema sekka. Kokku on 16 sekundi piirist jagu saanud 13 jooksjat.

Viimaste trennide põhjal ootasin head võistlust ka Brigita esituses. Viimased trennid näitasid, et ta on samuti justkui väikesest väsimusest jagu saanud ja taas valmis kiiresti jooksma. 100meetri stardis ehmatas ta mind muidugi äärmiselt nigela stardiga. Just stardiosa olime viimasel nädalal rohkem harjutanud. Kolmandas eeljooksus jooksnud Brigita võitis siiski oma eeljooksu ajaga 13,50 sekundit. Vastutuul jooksus oli 1,9 m/sek. Hooaja kiiremad 100 meetrit oli Brigita seni läbinud maikuus Paikusel, kus ajaks 13,39 ning taganttuuleks 1,8m/sek. Arvestame juurde siia ebaõnnestunud stardi ning rekordjooks olekski olemas olnud. Finaali pääses ta neljanda ajaga. Just finaaljooks oli aga selline, mida ootasin. Start palju parem, kuigi sugugi mitte ideaalne ning tugevas heitluses suutis Brigita end koguni teiseks joosta.0,7 meetrises vastutuules jooksis ta välja uue ametliku tippmargi 13,31 sekundit. Selle ajaga tõusis Brigita hooaja edetabelis 100 meetri jooksus esikümnesse!! Ning ärgem unustagem, et Brigita jooksis siin koos 1993-1996 sündinud tüdrukutega. Finaali võitis A klassi neiu Kaili Kriisa, kes tänavu staadionisirge läbinud koguni 12,69 sekundiga. Seekord oli võiduajaks 12,94. Brigita jooks meenutas mulle väga talvist TV10 olümpiastardi Tartu etappi, kus ta sai viimasena 60m jooksu finaali ning jooksis end seal kolmandaks. Väga hea on see, et just finaalis on Brigita seni suutnud palju parema jooksu teha kui eeljooksus, ent halb on see, et mõnikord ebaõnnestub eeljooks niivõrd, et finaali lihtsalt asja ei ole ning tema õigetest võimetest ülevaadet ei saagi ( Eesti noorte meistrivõistluste 100m jooks, Eesti talviste noorte meistrivõistluste 60m jooks).
Ka 200 meetri jooks kulges Brigitale kenasti. Eeljookse 200meetris ei toimunud,seega tuli kõik välja panna ühes jooksus. Peamiseks vastaseks just sama neiu, kes 100 meetri võitnud oli. Kaili Kriisa 200meetri hooaja parim tulemus on 26,10 sekundit, millega ta on A klassi neidude edetabelis kõrgel viiendal kohal. Brigita hooaja parim 26,95 oli joostud Rakveres. Finaal kulgeski nende kahe taktikepi järgi. Kriisa võitis jooksu 27,34ga, Brigita oli taas teine 27,70ga.  Tuul puhus vastu 2,5m/sek.
Tüdrukute 800 ja 1500m jooksudes tegi kaasa Marie-Mädli. Eesti noorte meistrivõistlustel jooksis Marie suurepärased 1500meetrit 5.21,50ga. See aeg annab talle siiani kogu hooaja edetabelis viienda koha! Aga just pärast juunikuus toimunud võistlust ei ole Marie rohkem korralikku jooksutrenni teinud ja piirdunud tennise mängimisega. Jooksurajal andis see ka kohe tunda. Kangelt ja rakselt kulgenud jooksudes sai Marie 1500m jooksus ajaks 5.45,80 (7.koht) ning 800m jooksus 2.43,61(8.koht). Kui 1500meetri jooksus kaotas Marie oma parimale ajale koguni 24 sekundit, siis sarnaselt Karlile tegi ka tema parema esituse 800m jooksus, kus rekordile tuli kaotust 2 sekundit. Seekord andnuks 5.21 pikemal distantsil neljanda koha.

Üldiselt kannan võistluse loomulikult positiivse poole peale. Rait tegi korralikud jooksud, Ranno jooksis 2 isiklikku rekordit, Jarmo suutis pärast kõrgushüppe ebaõnnestumist tõkkefinaalis teha igati väärika jooksu, Brigita jooksis 100m tippmargi ning lõpetab oma hooaja väga heas vormis. Võib-olla liigagi heas, sest mulle endale jääb veidi kripeldama, et mis saanuks paremate tuultega. Karl võttis end spordimehelikult kokku pärast keerulist 1500m jooksu ning jooksis 800m jooksus välja rekordi. Palju ei jäänud samasugusest sooritusest puudu ka Mariel. Tema mitte kõige paremate jooksude põhjenduseks on aga treeningpaus juunist saati.

Hooaeg jätkub veel Raidil, Jarmol ja Karlil, kes teevad kaasa 11.septembril Rakveres Eesti noorte klubidekarikavõistlustel. Rait jookseb 100,200 ning 4x100m teatejooksus. Jarmo hüppab kõrgust ning jookseb 4x100 teatejooksus. Karl saab enda kanda kas 800 või 1500m jooksu. Kui ma mingit head võistlust ei leia, siis on hooaeg Brigitale ja Rannole lõppenud. Aga kuulutame selle ametlikuks uue nädala alguses, kui asjad selged.


Üles on laetud ka Jarmo, Raidi, Brigita autasustamise videod ning Raidi ja Brigita 200m finaaljooksud. Vaadata saab neid nagu ikka SIIT

Seni aga taaskuulmiseni!