Käesoleva aasta 13.märtsil toimusid meie kergejõustikuhallis veel treeningud ning seejärel hall suleti ning sportlased ei saanud enam tavapäraselt treenida. Olukord oli uus ning ärevust tekitav, sest meil on palju sportlasi, kes vabariiklikul või ka rahvusvahelisel tasemel. Lihtsalt tegevust pausi peale panna ei saanud. Minu suureks rõõmuks jätkasid treeningplaanide alusel treeningutega üle 30 sportlase. Suur osa treeninguid tuli sportlastel teha iseseisvalt õues ja pisut ka kodustes tingimustes. Loomulikult ei suutnud kõik iseseisvalt kvaliteetseid treeninguid 100% läbi viia. Oli neid, kes said paremini hakkama ja neid, kes kehvemini. Need, kes teevad sporti tõsisemalt, said selle raske perioodiga paremini hakkama.
Mingisugust kindlust ei olnud, et suveks sportlased hea vormi saavutavad, sest palju tavapärast tööd tuli asendada teiste treeningutega. Tagantjärgi saab aga öelda, et treeningplaanid töötasid hästi ja suvel olid meie sportlased väga heas hoos. Kuna ettevalmistav osa uueks hooajaks venis tavapärasest oluliselt pikemaks, nihkus ka tippvormi saavutamine mitu nädalat kaugemale. Nii tegid paljud meie sportlased oma hooaja parimad tulemused juuli lõpus ja augusti alguses, kui reeglina on vormikõvera tipp olnud juuli alguses.
See periood oli väga õpetlik ja siit sai palju kogemusi, kuidas ettevalmistusosa üles ehitada, kui sportlasel on hooaja kõige olulisemad võistlused just suve teises pooles.
Nüüd on aga aeg tagasi vaadata möödunud võistlushooajale. Teen pikema ülevaate nendest sportlastest, kelle jaoks oli möödunud hooaeg eriti edukas. Nii võtsin aluseks järgmised võistlused: omavanuste Eesti meistrivõistlused, Eesti karikavõistlused, Balti meistrivõistlused ja Eesti meistrivõistlused täiskasvanute arvestuses. Sportlane pidi vähemalt ühel nendest saavutama koha esikolmikus. Kui esikolmikukoht saavutati ainult karikavõistustel, pidi sportlane ka Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses silma paistma. Lühemalt vaatame kindlasti üle ka need sportlased, kes võitsid medali Eesti meistrivõistlustelt teatejooksudes või kes on kõige lähemal omavanuste Eesti parimatele.
Ann Marii Kivikas
Meie kõige edukamaks sportlaseks 2020 aastal oli kindlasti Ann Marii. Kui 2019 oli tema jaoks senise sportlastee kõige raskem ja keerulisem, siis käesoleval aastal tõestas ta, et ka kõige sügavamast august on võimalik välja ronida, kui selleks vaid tahtmist ja motivatsiooni leida! Käesolev aasta oli tema sportlasteel jällegi kõige edukam.
Kõige olulisemad isiklikud rekordid 2020:
60m jooks 7,72 (senine rekord 7,84)
100m jooks 11,87 (12,12)
200m jooks 23,96 (24,53)
kaugushüpe 5.49 (5.09)
Sisehooajal tegi Ann Marii kokku 9 võistlusstarti. Suvel startis ta kokku 16 korral. Siia lisanduvad veel mitmed teatejooksud. Võistluste arv jäi üsna samasse suurusjärku aasta varasemaga - talvel 11 ja suvel 18. Arvestama peab seda, et kui eelmisel aastal osales ta ka tiitlivõistlustel, siis sel aastal lükati kõik tiitlivõistlused edasi.
2019 ja 2020 aasta võistlused erinevatel distantsidel:
Eelmisel aastal jooksis ta 60 meetri distantsi 7 korral, 100 meetri jooksu 3, 200 meetri jooksu 6 ja 400 meetri jooksu 5 korral. Käesoleval aastal soovisime rohkem osaleda lühematel sprintidel ja seda tõestavad ka numbrid. Sel aastal kogunes talvel 60 meetri jooksu starte kokku 6, suvel aga 100 meetri jookse 7, 200 meetri jookse 7 ja 400 meetri jookse vaid 1.
Keskmised ajad põhidistantsidel 2020:
60 meetri jooks - 7,84/7,93/7,95/7,81/7,72/7,76. Sisehooaja keskmiseks tulemuseks jääb seega 7,83.
100 meetri jooks - 12,41/12,43/12,03/12,07/11,91/11,87/11,94. Hooaja keskmiseks tulemuseks jääb 12,09.
200 meetri jooks - 25,02/24,86/24,19/24,35/23,96/24,35/24,66. Hooaja keskmine 24,48.
Ann Marii on seda tüüpi sportlane, kes vajab endale teatud arv võistlusi, kus saaks end n.ö lahti joosta. 60 meetri distantsil tegi ta oma parima soorituse hooaja viiendas jooksus, 100 meetri distantsil 6 jooksus, 200 meetri distantsil 5 jooksus. Ta on sprinter, kes jookseb end pigem võistlustega vormi ning ühtlasi vajab ta aega, et keha raskematest treeningutest taastuks. Seetõttu on tema hooaja keskmised tagasihoidlikumad kui tema tegelik tase. 60 meetri jooksus oli ta hooaja keskmine vaid 1 sajandiku võrra parem kui senine isiklik rekord. Samas jooksis ta oma eelmise talve rekordist kuuest võistlusest kolmel kiiremini ja korra kordas oma tulemust. 100 meetri jooksu keskmine on samuti vaid 3 sajandikku parem senisest rekordist, aga seitsmest jooksust koguni viiel jooksis ta oma senise rekordi üle. 200 meetri distantsil oli tema keskmine 5 sajandikku senisest rekordist parem, aga siingi jooksis ta senisest rekordist 4 korral kiiremini (võistlusi oli kokku 7). Seega hooaja keskmisi viivadki alla just hooaja esimesed stardid.
Parimad tulemused 2020:
1. Talvised Eesti U20 meistrivõistlused: 60m jooks - kuld, 200m jooks - kuld, 400m jooks - kuld, 4x200m teatejooksu pronks.
2. U20 vanuseklassi rahvusvaheline maavõistlus Minskis: 60m jooksus 10.koht, finaalipääsust jäi 2 sajandikku puudu (tulemus 7,76, finaali viis 7,74). Segateatejooksus 4x200m - pronks.
3. Eesti U20 teatejooksude meistrivõistlused: 4x100m teatejooks - kuld, 100+200+300+400m teatejooks - kuld
4. Eesti U20 meistrivõistlused: 100m jooks - kuld, 200m jooks - kuld, 400m jooks - kuld
5. Balti U20 meistrivõistlused: 100m jooks - kuld, 200m jooks - kuld, segateatejooks 4x400m - hõbe.
6. Eesti täiskasvanute meistrivõistlused: naiste 100m jooks - pronks, 200m jooks - kuld
7. Balti võistkondlikud meistrivõistlused (täiskasvanute arvestus): 100m jooks - neljas, 200m jooks - pronks, 4x100m teatejooks - kuld
8. Tähtikisat õhtumiiting Helsingis (täiskasvanute arvestus): 200m jooks - hõbe
Eesti rekordid:
U20 200 meetri jooks - 23,96 (2020 Eesti meistrivõistlused täiskasvanute arvestuses. Eesti kõigi aegade naiste neljas tulemus)
U20 4x100m teatejooks - 46,80 (2020 Pärnu Rannastaadioni kergejõustikuõhtul)
U20 100+200+300+400m teatejooks - 2.15,08 (2019 Euroopa noorte olümpiafestival)
4x400m segateatejooks - 3.34,92 (2020 Balti U20 meistrivõistlused)
4x200m segateatejooks - 1.34,09 (2020 U20 rahvusvaheline maavõistlus Minskis)
Kohad U20 vanuseklassi hooaja edetabelis:
sisehooajal:
60m jooks - 1.koht (naiste arvestuses 7)
200m jooks - 1.koht (naiste arvestuses 8)
300m jooks - 1.koht (naiste arvestuses 7)
400m jooks - 1.koht (naiste arvestuses 4)
välishooajal:
100m jooks - 1.koht (naiste arvestuses 3-4)
200m jooks - 1.koht (naiste arvestuses 1)
400m jooks - 1.koht (naiste arvestuses 6)
kaugushüpe - 6.koht
Kõige säravam hetk 2020:
Loomulikult oli selleks 9.augustil Eesti meistrivõistlustel võidetud 200 meetri jooksu naiste meistritiitel uue U20 vanuseklassi Eesti rekordiga 23,96. Senine rekord kuulus Ksenija Balta nimele ajaga 24,03 ja oli joostud 27.augustil 2005. Eesti naiste kõigi aegade edetabelis jäävad Ann Mariist nüüd ettepoole vaid 3 naist: Eesti rekordi omanik Ksenija Balta 23,05, Maris Mägi 23,60 ja Katrin Käärt 23,78.
Kiire vaade 2021.aastasse:
Järgmisel suvel toimuvad Tallinnas U20 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused (15-18.juuli). Meie eesmärk on just nendel võistlustel parimad tulemused teha. Praeguse seisuga on suve teise poolde lükatud ka U20 maailmameistrivõistlused Keenias (17-22.august), mis pidid algselt toimuma tänavu.
Trenni teeb Ann Marii väga korralikult. Kõik vajalik töö on seni tehtud nii nagu vaja. Seega on hetkel eesmärk ikka järjest kiiremaks ja kiiremaks saada ja kehtivad isiklikud rekordid üle joosta. Esimesena ootavad üle jooksmist sisehooajal 60 meetri tippmark 7,72 ja üsna tagasihoidlik siserekord 200 meetri jooksus 24,84.
Greete-Liis Krapp
U16 vanuseklassis oli meil sel aastal kaks sportlast, kes tegid oma vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel puhta töö ja jõudsid sellega Eesti noortekoondisesse, kus neid saatis samuti edu. Nendeks sportlasteks olid Greete-Liis ja Viola.
Kõige olulisemad isiklikud rekordid 2020:
kuulitõuge 12.93 (senine rekord 12.48)
odavise (400g) 45.90 (41.80)
Talvel tegi Greete-Liis kokku 20 võistlusstarti, suvel koguni 35. Võrreldes neid arve aasta varasemaga, siis olid vastavad numbrid 13 ja 19. Suurt võistlusstartide arvu saab seletada mitme asjaga. Esiteks oli Greete-Liisi tervis stabiilsem, mis võimaldas rohkem võistlustel käia. Teiseks tegi Greete-Liis sel aastal mitu mitmevõistlust ning seega tuli ka üksikaladel rohkem vormi testida. Lisaks on tegu siiski alles U16 vanuseklassi sportlasega. Seega ei ole me spetsialiseerunud veel ühelegi alale ning teeme kõike. Kuigi anname endale mõistagi aru, et mitu ala tuleb paremini välja ja seal on teda saatnud ka suurem edu. Vanema vanuseklassi sportlasega ei ole neid numbreid mõtet võrrelda just seetõttu, et vanematel on toimunud juba spetsialiseerumine kindlale alale või aladele ja kõrvalaladel osaletakse võistlustel oluliselt harvemini. Teisalt pean ma tõdema, et 35 võistlusstarti suvise võistlushooaja jooksul on siiski natuke liiga suur number, mida peab edaspidi rohkem jälgima hakkama.
Keskmised tulemused põhialadel 2020:
kuulitõuge - (talv) 11.37/11.95/11.86/11.01/12.48. Sisehooaja keskmine 11.73
(suvi) 11.73/11.72/12.64/12.12/12.93/12.23/12.41/12.63. Hooaja kesmine 12.30
odavise - 40.47/45.68/42.01/42.29/44.16/45.90/44.35/44.54. Hooaja keskmine 43.67
Kuulitõuke stabiilsusega kindlasti rahul veel olla ei saa. Liiga tihti tuleb sisse võistlusi, kus tehniline sooritus ja vaimne valmisolek võistluseks ei ole soovitud tasemel. Suvisel võistlushooajal see olukord juba pisut paranes. Kui kaks esimest võistlust jäi tulemus tagasihoidlikuks, siis hooaja ülejäänud võistlused maandus kuul pidevalt üle 12 meetri. Hooaja parim tulemus sündis Balti meistrivõistlustel, mis näitab selgelt, et mida olulisem võistlus, seda paremini suudab ta oma võimed realiseerida. Selle saab panna praegu ka nooruse taha ning loodetavasti kasvades ja edasi arenedes suudab ta ka väiksematel võistlustel endast kõik välja pigistada. Odaviske stabiilsus oli sel suvel väga korralik. Hooaja keskmine tulemus oli eelmise suve rekordist peaaegu 2 meetrit parem. Ka siin sündis hooaja parim tulemus hooaja kõige tähtsamal võistlusel - Balti meistrivõistlustel.
Parimad tulemused 2020:
1. Talvised Eesti U16 mitmevõistluse meistrivõistlused: viievõistlus - 4.koht
2. Talvised Eesti U16 meistrivõistlused: kuulitõuge - kuld
3. Eesti U16 meistrivõistlused: kuulitõuge - kuld, odavise - kuld
4. Balti U16 meistrivõistlused: kuulitõuge - hõbe, odavise - kuld
5. Eesti U16 mitmevõistluse meistrivõistlused: seitsmevõistlus - pronks
6. Balti U16 mitmevõistluse meistrivõistlused: seitsmevõistlus - 4.koht (pronksmedalist jäi lahutama 16 punkti)
Kohad U16 vanuseklassi hooaja edetabelis:
sisehooajal:
60m tõkkejooks - 11.koht
kuulitõuge - 2.koht
viievõistlus - 4.koht
välishooajal:
kõrgushüpe - 10.koht
kuulitõuge - 1.koht
odavise - 1.koht
seitsmevõistlus - 3.koht
Kõige säravam hetk 2020:
Kindlasti U16 vanuseklassi Balti meistrivõistlused Lätis, Ogres. Nii kuulitõukes kui odaviskes sündis isiklik rekord. Odaviskes kaasnes sellega Balti meistritiitel, kuulitõukes hõbemedal. Eesti U16 kõigi aegade edetabelis tõusis ta tulemusega 45.90 15.kohale, kuulitõukes 14.kohale.
Kiire vaade 2021.aastasse:
Uuel hooajal hakkab Greete-Liis võistlema U18 vanuseklassis. Heitealade puhul tähendab see seda, et kuuli raskus jääb tal samaks (3kg), aga oda hakkab kaaluma 100 grammi rohkem - nüüd siis 500 grammi. Lisaks ootavad ees väga tugevad konkurendid mõlemal alal, kes temast aasta vanemad ja jäävad samuti U18 vanuseklassi. 2021.aastal toimuvad Itaalias, Rietis U18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused, mis pidid algselt toimuma sel aastal. Kuigi järgmise aasta osavõtunormatiive ei ole veel kinnitatud, siis suure tõenäosusega jäävad need samale tasemele, mis olid sel aastal ärajäänud võistluse puhul - kuulitõukes 14.90 ja odaviskes 49 meetrit. See kõik tähendab seda, et kui Greete-Liis tahab selles ülitugevas konkurentsis kõrgetel kohtadel kaasa rääkida, tuleb praegu juba väga korralikult tööd teha ja oluliselt tugevamaks, kiiremaks ja tehnilisemaks saada. See on kõik kuudepikkune töö, mis tuleb tal ära teha ning keegi seda tema eest teha ei saa. Loodame, et just selles osas paneb Greete-Liis kõige rohkem juurde ja suure töö vilju saame järgmisel suvel maitsta.
Viola Hambidge
Teine väga hea hooaja teinud U16 sportlane on meil Viola, kes sel aastal püstitas ka mitmeid isiklikke rekordeid ja jõudis poodiumi kõige kõrgemale astmele nii omavanuste Eesti kui ka Balti meistrivõistlustel.
Kõige olulisemad isiklikud rekordid 2020:
600m jooks 1.39,73
800m jooks 2.23,51
1500m takistusjooks 5.28,21
Sisehooajal tegi Viola kokku 16 võistlusstarti. Suvel oli see arv 22. Aasta tagasi olid vastavad numbrid 7 ja 24. Violale meeldib samuti võistlemas käia ja ühtegi jooksudistantsi ta ei karda. Pigem tuleb treeneril teda tagasi hoida ja teatud pikemad jooksud teatud võistlustel ära jätta. Eesmärk ei ole U16 vanuseklassis teha tulemusi, mida hiljem ületada keeruline. Tühjaks ei tohi noort sportlast pigistada, eriti kui tegu on pikemaid jooksudistantse jooksva noorega. Sarnaselt Greete-Liisile võistleb ka Viola veel palju erinevatel aladel. Viola on samuti väga mitmekülgne, sest lisaks jooksule suudab ta teha väga korraliku mitmevõistluse. Kõigile üllatuseks on tema üks tugevamaid alasid mitmevõistluse sees aga kettaheide!
Keskmised tulemused põhidistantsidel 2020:
600 meetri jooks - 1.47,74/1.44,85/1.39,73/1.43,13
1500 meetri takistusjooks - 5.39,25/5.28,21
Pikematel jooksudistantsidel ei ole väga mõtet mingit keskmist tulemust arvutada, sest iga jooks on erinevat nägu. Mõnel jooksul läheb keegi algusest peale tempot tegema, teisel jooksul jällegi istuvad kõik grupis ja ootavad hetke, millal kiirendada. Taktikalist poolt oleme Viola puhul nüüd proovinud oluliselt parandada ja teeme seda ka edaspidi. Tal on suurepärased eeldused ja töötahe, et jooksualadel edu saavutada. Nüüd tuleb teda targalt treenida, et saaksime aastate pärast omale Eesti esinumbri, kes teeb tegusid ka väljaspool riigipiire. Sel suvel jooksis ta esimest korda ka uut distantsi - 1500 meetri taktistusjooksu ning nagu on näha, siis teine jooks oli juba 11 sekundit kiirem kui esimene. Takistusjooksust jäi talle väga positiivne mulje ja sel alal tahab ta ka järgmisel suvel end proovile panna.
Parimad tulemused 2020:
1. Eesti U16 teatejooksude meistrivõistlused: 4x100 meetri tõkketeatejooks - pronks
2. Eesti U16 meistrivõistlused: 1500 meetri jooks - kuld, 1500 meetri takistusjooks - kuld
3. Balti U16 meistrivõistlused:1500 meetri takistusjooks - kuld
4. TV10 Olümpiastarti II vabariiklik etapp: teivashüpe - 4.koht
5. TV10 Olümpiastarti IV vabariiklik etapp: 600 meetri jooks - 2.koht, kettaheide - 8.koht
6. TV10 Olümpiastarti vabariiklik finaaletapp: kaheksavõistlus - 4.koht (alavõit 600 meetri jooksus, 4.koht kettaheites)
7. Eesti U16 murdmaajooksu meistrivõistlused: 1500 meetri jooks - kuld
Kohad U16 vanuseklassi hooaja edetabelis:
välishooajal:
600 meetri jooks - 1.koht
800 meetri jooks - 3.koht
1500 meetri jooks - 1.koht
1500 meetri takistusjooks - 1.koht
TV10 Olümpiastarti kõigi aegade edetabel, vanema vanuseklassi tüdrukud:
kettaheide - 9.koht
600 meetri jooks - 8.koht
kaheksavõistlus - 9.koht
Kõige säravam hetk 2020:
Balti meistrivõistlused U16 vanuseklassile Lätis, Ogres. 1500 meetri takistusjooksu kuldmedal tuli nii vägeva jooksu tulemusel, et tänaseni on seda jooksu tore meenutada. Jooks ei olnud kerge, aga väga tugeva võitlejana tuntud Viola parandas oma rekordit seal 11 sekundit. U16 vanuseklassi kõigi aegade edetabelis tõusis ta selle ajaga 4.kohale. Minu jaoks peaaegu samasuguse emotsiooni andis murdmaajooksu Eesti meistrivõistlustel võidetud kuldmedal, sest 200 meetrit enne finišit oli Viola teine, aga suutis siis võimsa lõpuspurdiga konkurendi kinni püüda ja temast möödagi joosta. Sellised jooksud jäävad pikaks ajaks meelde!
Kiire vaade 2021.aastasse:
Viola jääb veel üheks aastaks U16 vanuseklassi. Eesmärk on jätkuvalt mitmekülgselt treenida ja paljudel aladel võistelda. Et tulevikus pikematel jooksudistantsidel edu saavutada, peab praegu usinalt kiirust arendama, sest ilma selleta ei tee kõrgel tasemel suurt midagi. Eks mõned selle vanuseklassi Eesti rekordidki ei tundu võimatud, aga spetsiaalselt selleks valmistuma me kindlasti ei hakka. Kui treeningud õnnestuvad ja tervis püsib korras, siis tulevad need head tulemused arengu tulemusena niikuinii.
Karl-Martin Krapp
Väga tihti ei juhtu, et ühes perekonnas on kaks nii edukat sportlast. Greete-Liisi vanem vend Karl-Martin on üks tublimaid töörügajaid, kes minu juures kunagi on treeninud. Rasket trenni tema ei karda. Hea analüüsivõimega Karl-Martini hooaja võib üldjoontes ikka üsnagi õnnestunuks lugeda.
Kõige olulisemad isiklikud rekordid 2020:
odavise (700g) 58.01 (senine rekord 49.38)
110 meetri tõkkejooks 15,30 (15,90)
Nii talvel kui ka suvel tegi Karl-Martin kokku 9 võistlusstarti. Seda ei ole ülemäära palju, aga kuna varasemalt on teda seganud erinevad tervisehädad, siis oli võistluskoormuse kasv märkimisväärne (2019.aastal 5 starti üldse kokku). Isiklikke rekordeid uuendas ta sel aastal veel 60, 100, 200, 400 meetri jooksudes ja kuulitõukes.
Keskmised tulemused põhialadel 2020:
odavise - 47.55/54.19/56.69/58.01. Hooaja keskmine 54.11
110 meetri tõkkejooks - 15,49/15.40/15,30. Hooaja keskmine 15,39.
Odaviske puhul peaks Karl-Martini puhul vaatama pigem iga võistluse keskmist tulemust, sest just siis torkab murekoht silma. Palju jääb stabiilsusest puudu just seetõttu, et visete arv on veel niivõrd väike ja tunnetus seetõttu kehv. Koormust tõstame järkjärgult ja nii suudab ta loodetavasti ka tehniliselt peagi stabiilsemaks saada. Sest täna ütlen ma julgelt, et paljude kehaliste näitajate poolest on ta oma eakaaslastest selgelt üle. Aga mitte igas näitajas mõistagi ja seetõttu ei saa kehalist ettevalmistust päris ära unustada. Kui tervis korras, siis saab ka stabiilsemalt tehnika kallal tööd teha. Tõkkejooksus läks iga jooks järjest paremaks. Ta kohaneb kiiresti ja suudab tehnilisi vigu jooksus kõrvaldada, kui saab rohkem praktikat. 15,30 ei olnud kindlasti tema võimete lagi see suvi. Siinkohal tuleb ära mainida, et see oli joostud 3,1 meetrise vastutuulega!
Parimad tulemused 2020:
1. Eesti talvised noorte karikavõistlused: 60 meetri tõkkejooks - kuld
2. Talvised Eesti U18 meistrivõistlused: kuulitõuge - 5.koht, 60 meetri tõkkejooks 4.koht, 4x200 meetri teatejooks - pronks
3. Eesti U18 teatejooksude meistrivõistlused: 100+200+300+400 meetri teatejooks - kuld
4. Eesti U18 meistrivõistlused: kuulitõuge - 4.koht, 110 meetri tõkkejooks - pronks, odavise - hõbe
5. Balti U18 meistrivõistlused: odavise - pronks
Kohad U18 vanuseklassi hooaja edetabelis:
sisehooajal:
60 meetri tõkkejooks - 4.koht
kuulitõuge - 8.koht
välishooajal:
110 meetri tõkkejooks - 6.koht
kuulitõuge - 8.koht
odavise - 2.koht
Kõige säravam hetk 2020:
Balti U18 meistrivõistlused odaviskes. Pärast teist viskevooru on Karl-Martin avavoorus visatud 48.02ga viiendal kohal. Kodusel Rannastaadionil algab kolmas viskevoor ja seal saab Karl-Martin asjad korraks väga hästi klappima, oda lendab 58.01. Isiklik rekord tõstab ta hoobilt kolmandaks. Kuigi see võistlus oligi selline, kus õnnestus ainult üks katse, näitas see selgelt, milline potensiaal temas peitub. Seda oli väga vaja ka enesekindluse tõstmiseks.
Kiire vaade 2021.aastasse:
Uuel hooajal hakkab Karl-Martin võistlema U20 vanuseklassis. Tema põhialade puhul tähendab see seda, et tõkked lähevad pisut kõrgemaks ja oda 100 grammi raskemaks. Odaviskes tuleb tehniliselt areneda ja stabiilsemaks saada. See, et visata tuleb raskemat oda, ei ole minu silmis probleem, kuna tema jõunäitajad on igati korralikud, et seda visata. Tõkkejooksus tuleb jooksma hakata meetriseid tõkkkeid, mis on minu arvamusel kõige mugavamad tõkked, mida joosta. Karl-Martin on pikka kasvu ja igati korraliku painduvusega. Seega ei sea kõrgemad tõkked mingeid piiranguid talle. Peamine, et tervis oleks korras ja saaks neid jooksma hakata piiavalt varakult, sest kohanemisaeg on sellel ikka olemas. Töötahe on tal ka olemas, mida paljudel jääb vajaka.
Hanno Tamm
Hanno on varasemalt edukas olnud nii sprindidistantsidel kui ka kõrgus- ja kaugushüppes. Käesoleval aastal proovisime tõsisemalt joosta 400 meetri distantsil ning see õnnestus Hannol väga hästi. Koguni nii hästi, et sel alal õnnestus end murda ka Eesti noortekoondisesse.
Kõige olulisem isiklik rekord 2020:
400 meetri jooks 51,22 (senine rekord 54,53)
Talvel võistles Hanno viiel korral, kuna segasid vigastused. Aasta varem oli talvisel võistlushooajal tal 14 starti. Suvel kogunes aga võistlusstarte päris tublisti - 14. Seda on oluliselt rohkem aasta varasemaga.
Keskmine tulemus põhidistantsil 2020:
400 meetri jooks - 52,17/51,83/51,22/52,23. Hooaja keskmine 51,86.
Esimene hooaeg 400 meetri jooksus õnnestus päris kenasti. Jooksud olid stabiilsed ja mahtusid kõik 1 sekundi sisse. Hooaja parima tulemuse jooksis Hanno välja kõige tähtsamal võistlusel - U18 Balti meistrivõistlustel. 400 meetri jooks on väga raske ala ning treenitus kajastub tulemuses väga jõuliselt. Kui paraneb treenitus ja oleme kogunud rohkem lõigumeetreid, siis on edaspidi ka ärakukkumine lõpusirgel oluliselt väiksem. Kõige olulisem on see, et Hanno on püsinud nüüd kenasti terve ja saanud korralikult põhja laduda võistlushooajaks. Tema jaoks on kõige olulisem kindlasti suvine võistlusperiood. Kui talvel ikka saame võistlema hakata ühel hetkel, siis on see heaks vaheetapiks ja tagasiside saamiseks, kui hästi oleme treeningutega hakkama seni saanud. Praegu näitab Hanno end trennides väga heast küljest. Äsja püstitas ta oma isikliku rekordi 30 meetri jooksus lendlähtest - 3,05. Senine rekord langes 7 sajandikuga!
Parimad tulemused 2020:
1.
Eesti talvised noorte karikavõistlused: kaugushüpe - 4.koht
2. Eesti talvised U18 meistrivõistlused: 4x200 meetri teatejooksus pronks, 60 meetri jooksus 6.koht
3. Eesti teatejooksu meistrivõistlused: 100+200+300+400 meetri teatejooks - kuld
4. Eesti karikavõistlused: kõrgushüpe 4.koht
5. Eesti U18 meistrivõistlused: 100 meetri jooks - pronks, 400 meetri jooks - hõbe, 200 meetri jooks - 5.koht
6. Balti U18 meistrivõistlused: 4x100 meetri teatejooks - kuld, 400 meetri jooks - 5.koht
Kohad U18 vanuseklassi hooaja edetabelis:
välishooajal:100 meetri jooks - 11.koht
200 meetri jooks - 10.koht
400 meetri jooks - 2.koht
kõrgushüpe - 9.koht
Kõige säravam hetk 2020:
Kodustaadionil toimunud Balti U18 meistrivõistlused. 400 meetri jooksus püsitas Hanno isikliku rekordi 51,22. Enam kui poole sekundiga paranenud rekord pakub suurt rõõmu. Selle ajaga sai ta viienda koha. Vaid loetud minutid pärast jooksu selgus aga, et poiste 4x100 meetri teatejooksu üks liige on kergelt vigastada saanud ja nii sai Hanno võimaluse teda asendama minna. Kahe jooksu vahel sai ta õnneks piisavalt aega taastumiseks. Teatejooksus läbis ta kolmanda vahetuse ja aitas koondisel võita esikoha ajaga 43,11! Lätlaste ees võideti kuldmedalid täpselt 1 sekundilise paremusega.
Kiire vaade 2021.aastasse:
Uuel hooajal hakkab Hanno võistlema U20 vanuseklassis. Seal ootavad ees juba konkurendid, kes sel suvel läbisid 400 meetrit alla 50 sekundi. Kuna eesmärk on meil sama, siis tuleb praegu kõvasti trenni teha, et sellele tasemele jõuda. Midagi võimatut siin ei ole ja eks kõik sõltubki lõpuks sellest, kui järjepidevalt trenni teha ja kas tervis püsib korras. Kui need asjad on nii nagu peavad, siis ootame selget arenguhüpet tulemustes. Kas ka uuel aastal jääb põhialaks 400 meetri jooks või suudame ka hüppealad taas korda saada, seda näitab aeg.
Anete Siman
Viimased kaks aastat on Anete tulemused olnud sellised, mis ei vasta tema töökusele ja tasemele. Käesolev aasta on toonud aga uue hingamise ja suvel näitas Anete taas hiilgavat minekut! Osad muudatused puudutavad treeninguid, teine osa aga kõike seda olulist, mis toimub enne ja pärast treeningut - toitumine, taastumine. Pingutused on kandnud vilja!
Kõige olulisemad isiklikud rekordid 2020:
100 meetri jooks
12,32 (senine rekord 12,36)
200 meetri jooks 25,32 (25,55)
400 meetri jooks 1.00,32
Sisehooajal võistles Anete 6 korral. Aasta varem oli võistlusstarte kokku 7. Suvisel võistlushooajal kogunes võistlusstarte aga 16. Aasta varasemaga võrreldes oli sel aastal 7 võistlust rohkem.
Keskmised tulemused põhidistantsidel 2020:
100 meetri jooks - 12,98/12,56/12,77/12,58/12,58/12,46/12,32. Hooaja keskmine 12,60.
200 meetri jooks - 26,73/26,05/26,30/25,46/25,32. Hooaja keskmine 25,97.
Sarnaselt Ann Marii tulemustele, tegi ka Anete oma parimad jooksud hooaja lõpus. See näitab taaskord, et sprinterid saavutasid oma parima vormi mitu nädalat hiljem võrreldes tavapärasega. Seda põhjustas jällegi pikem ettevalmistus koroona tõttu ja hilisem naelikutega rajale pääsemine. Kuna vahe hooaja parimate ja kehvemate jooksudega oli üsna suur, siis kannatas hooaja keskmine tulemus samuti. Aga hooaeg selliste tulemustega lõpetada on sportlasele endale äärmiselt oluline ja motiveeriv, kui silmas pidada uueks hooajaks ettevalmistust.
Parimad tulemused 2020:
1.
Eesti talvised U23 meistrivõistlused: 60 meetri jooks - 6.koht
2. Eesti karikavõistlused: naiste 100 meetri jooks - 6.koht, 200 meetri jooks - 5.koht
3. Eesti U23 meistrivõistlused: 400 meetri jooks - kuld, 100 meetri jooks - 4.koht, 200 meetri jooks - 4.koht
4. Eesti meistrivõistlused: naiste 200 meetri jooks - 6.koht
Kohad U23 vanuseklassi hooaja edetabelis:
sisehooajal: 60 meetri jooks - 10.koht
välishooajal:
100 meetri jooks - 3.koht (naiste arvestuses 11.koht)
200 meetri jooks - 4.koht (naiste arvestuses 10.koht)
400 meetri jooks - 1.koht (naiste arvestuses 16.koht)
Kõige säravam hetk 2020:
Neid hetki oli päris mitu. Suvel võitis Anete U23 Eesti meistrivõistlustelt 400 meetri jooksus esikoha. Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses jõudis ta 200 meetri jooksus finaali. Eeljooksus püstitas ta oma isikliku rekordi 25,46. Mõned tunnid hiljem parandas ta finaalis rekordit veelgi, viies selle 25,32ni, mis tagas lõpuks kuuenda koha. Kolmas ilus hetk oli 22.augustil, kui meie kodusel rannastaadionil toimus kergejõustikuõhtu. Seal püstitas Anete 100 meetri jooksus isikliku rekordi 12,32 ja tuli kolmandaks.
Kiire vaade 2021.aastasse:
Anete on meie ainus sportlane, kes on kooli lõpetanud ja jäänud meie juurde treenima. Selle üle on mul väga hea meel, sest tunnen ka ise, et töö on pooleli ja soovitud tulemused ei ole veel saavutatud. See tõestab taas, et sportlane ei pea arenguks kindlasti Pärnust ära minema. Kui on korralik töötahe ja suudad ka muus osas arengule kaasa aidata läbi korraliku toitumise ja taastumise, siis ei kao tehtud töö kuhugi ja varem või hiljem toob see soovitud tulemuse. Anete on praegu väga hästi teinud trenni ja tema hetkeseis annab lootust, et tuleb ilus 2021 aasta. Eesmärk on kõik rekordid 60-400 meetri jooksuni üle joosta ja usun, et samamoodi treeningutega jätkates on see eesmärk enam kui reaalne. Lisaks sportlasteele teeb Anete praegu treeneripabereid ja loodetavasti juhendab peagi tublisid sportlasi ka ise. Anete on ka väga aktiivne kohtunik ja käib ka paljudel suurtel võistlustel kohtunikuna tegutsemas.
Carlyn Pukk
Kuigi Carlyni hooaja võib oma vanuseklassi Eesti meistrivõistluste tõttu ebaõnnestunuks pidada, leiame tema võistlustest ka selliseid, mis väärivad tunnustamist. Kindel on see, et ootustele vastavat võistlushooaega ta teha ei suutnud, aga loodame, et vigadest on õpitud ja edaspidi on meil rohkem põhjust rõõmustamiseks.
Kõige olulisemad isiklikud rekordid 2020:
60 meetri tõkkejooks - 9,04 (senine rekord 9,32)
100 meetri jooks - 12,98 (13,15)
100 meetri tõkkejooks - 15,16
teivashüpe - 3.55 (3.52)
kaugushüpe - 5.48 (5.33)
Talvel võistles Carlyn 14 korral, suvel kogunes võistlusstarte 15. Aasta tagasi olid need arvud 18 ja 15.
Keskmine tulemus põhialal 2020:
teivashüpe
sisehooajal - 3.32/3.22/3.45.
välishooajal - 3.20/3.40/3.00/3.55/3.10/3.50/3.51/3.46. Võistlusaasta keskmine 3.33.
Ei ole saladus, et eesmärk oli teivashüppe rekord viia 3.60ni ja kõrgemale. Sellega me kahjuks hakkama ei saanud. Isiklik rekord siiski suvel uuenes, kui Eesti karikavõistlustel hüppas Carlyn 3.55. Täielikult ebaõnnestusid kohe karikavõistlustele järgnenud U18 Eesti meistrivõistlused, kus tulemuseks jäi vaid 3.10. Suvine võistlushooaeg lõppes aga stabiilselt, mis annab lootust, et kui suudamegi saavutada stabiilsuse vähemalt 3.50 peal, siis suudab Carlyn ühel hetkel ka 10-20 sentimeetrit tulemusele lisada.
Parimad tulemused 2020:
1.
Eesti talvised karikavõistlused: 60 meetri tõkkejooks - 5.koht
2. Eesti talvised U18 meistrivõistlused: 60 meetri tõkkejooks - 4.koht, teivashüpe 4.koht
3. Eesti U20 teatejooksude meistrivõistlused: 4x100 meetri teatejooks - kuld, 100+200+300+400 meetri teatejooks - kuld
4. Eesti karikavõistlused: teivashüpe - 3.koht
5. Eesti U18 meistrivõistlused: teivashüpe - 4.koht
6. Eesti meistrivõistlused: naiste teivashüpe - 5.koht
Kohad U18 vanuseklassi hooaja edetabelis:
sisehooajal: 60 meetri tõkkejooks - 6.koht
teivashüpe - 4.koht
välishooajal:
100 meetri jooks - 12.koht
100 meetri tõkkejooks - 10.koht
teivashüpe - 3.koht (naiste arvestuses 4.koht)
kaugushüpe - 7.koht
Kõige säravam hetk 2020:
Üsna võrdselt hindan ma kahte võistlust ja seal saavutatud tulemust. Eesti karikavõistlustel ületas ta kohe avakatsel uue isikliku rekordi 3.55 ja väga lähedal oli ka 3.60 ületamine. Selle tulemusega saavutas ta kolmanda koha. Samaväärselt hindan tema võistlemist Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses. Seal ületas ta kõrguse 3.50 ning saavutas viienda koha. Pronksmedal võideti samuti tulemusega 3.50. 3.60 alistamine oleks toonud medali ja kaugel ei olnud ka sel võistlusel selle kõrguse alistamine. Üsna selge on aga see, kus Carlynile hüpata meeldib. Mõlemad need võistlused toimusid Eesti esindusstaadionil - Kadriorus.
Kiire vaade 2021.aastasse:
Ühest küljest tuli koroona aasta meile kasuks. Edasi lükati U18 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlused. Need lükati nüüd 2021.aastasse ja kuna Carlyn kuulub ka järgmisel aastal sellesse vanuseklassi, on tal taas võimalus elu esimestele tiitlivõistlustele pääsemist püüda. Normatiiv peaks teivashüppes olema 3.65, mis kindlasti ei ole midagi ületamatut. Aga selge on ka see, et selle saavutamiseks tuleb samm edasi astuda väga paljudes asjades: treeninghüpete kvaliteedis, võistlusteks valmistumises, toitumises, taastumises. Ühesõnaga tuleb teha palju trenni ja tegeleda toitumise ja taastumisega, milleta ta uuele tasemele tõusta ei suuda.
Väga tublisid noori on meil treenimas aga veel. Ning nii mõnedki neist tegid suvel väga hea hooaja.
Kätlin Koplus näitas suvel juba kohati väga häid etteasteid. 19.juulil toimunud Eesti karikavõistlustel saavutas ta 400 meetri jooksus teise koha uue isikliku rekordiga 1.01,32. U18 Eesti meistrivõistlustel jäi tema tulemuseks 1.02,85, mis andis kuuenda koha. Medalist jäi lahutama 1,5 sekundit. U18 hooaja edetabelist leiame Kätlini viiendalt kohalt. Eesti teatejooksude meistrivõistlustel võitis Kätlin U20 100+200+300+400 meetri teatejooksul kuldmedali
Eesti teatejooksude meistrivõistlustel võitsid oma elu esimese Eesti meistrivõistluste medali Iiris Toomesoo ja Pilleriin Türnpu, kes 4x100 meetri tõkketeatejooksus võitsid pronksmedalid. Võistkonda kuulusid veel Viola Hambidge ja treener Rauno grupist Mari Silvia Lauri. Kaks teatejooksu kuldmedalit läksid veel ühte perekonda. Kui Elisa Annamaa võitis kulla neidude U20 4x100 meetri teatejooksus, siis tema vend Uku Annamaa kuulus võidukasse U18 võistkonda, kes võitsid kulla 100+200+300+400 meetri teatejooksus. Neidude U20 4x100 meetri teatejooksu võidukasse võistkonda kuulus veel ka Ramona Eliis Aleksandra Metsäranta, kes tänaseks on Pärnus gümnaasiumi lõpetanud ja treenib usinalt edasi Tallinnas, Nõmme kergejõustikuklubi juures! Hoiame kindlasti ka tema tegemistel silma peal.
Silma tasub peal hoida ka Elisa Annamaal, kes suvel sai kaela küll kuldmedali teatejooksus, aga tegi ka esimesi samme, et tagasi võistlussporti tulla. Eesti U20 meistrivõistlustel saavutas ta juba neljanda koha 200 meetri jooksus. U20 vanuseklassi hooaja edetabelites leiame ta 100 meetri jooksus 8.kohalt (13,03), 200 meetri jooksus 4.kohalt (26,94). Neid inimesi, kes tagasi tulemisse väga ei usu, leiame me iga nurga pealt. Mina nende hulka ei kuulu, sest näen tema edasiminekut igapäevaselt treeningutel. Tema viimased sõnad suures spordis on kindlasti veel ütlemata.
Arenguhüppe on teinud U16 vanuseklassi sportlane Grethe Karoline Kaljaste. Suvel jooksis ta uue isikliku rekordi nii 100 meetri jooksus 13,03 (eelmine rekord 13,45) kui ka 200 meetri jooksus 27,68 (eelmine rekord 28,17). 100 meetri jooksu U16 vanuseklassi hooaja edetabelist leiame ta 6.kohalt. Tema võistleb järgmisel aastal juba U18 vanuseklassis.
U16 vanuseklassis saab veel ühe aasta kaasa teha aga Laur Peetris, kes areneb igal aastal tasapisi edasi. Eeldused ühel hetkel suur läbimurre teha on täiesti olemas, tuleb vaid igas valdkonnas areneda ja tublimaks saada. Sel hooajal püstitas ta väga palju isiklikke rekordeid: 60 meetri jooksus 7,97 (oli enne 8,05), 100 meetri jooksus 12,30 (oli 13,33), 200 meetri jooksus 25,51 (oli 26,72), kõrgushüppes 1.65 (oli 1.46). Hetkel tundub talle kõige paremini sobivat hoopis tõkkejooks ja sellel alal näen ka ise praegu kõige suuremat võimalust medaliheitlusesse sekkumisel. Kindlasti üks nimi, kelle arengul tasub silma peal hoida!
Tubli võistlushooaja tegid veel U14 vanuseklassis Kaspar Palmsaar, Eliise Ellik ja Kaisa-Maria Kurg. Kaspar osales suvel oma esimestel Eesti meistrivõistlustel. Seal saavutas ta kolmikhüppes neljanda koha, kõrgushüppes ja 200 meetri tõkkejooksus kuuenda koha ja 80 meetri tõkkejooksus üheksanda koha. Eliise saavutas U14 Eesti meistrivõistlustel teivashüppes neljanda koha tulemusega 2.40. Ka pronksmedal võideti 2.40ga, määravaks sai ebaõnnestunud katsete arv, mida Eliisel oli paraku rohkem. Kaisa-Maria saavutas TV10 Olümpiastardi III vabariigi etapil teivashüppes auhinnalise kuuenda koha.
Huvitavaid ja tublisid sportlasi jagub meil veel ja loodetavasti saan järgmine kord aastat kokku võttes juba paljudest uutest nimedest ka kirjutada! Usinat treenimist!
