Väike ülevaade

Kergejõustikus on praegu töine aeg. Tegu on hooaegade vahelise ajaga, kus rassitakse palju tööd teha. Sügis-talvine ettevalmistus määrab suuresti kogu tuleva aasta tulemused. Kes praegu teeb tööd, see saab loodetavasti tasu rekordite näol kätte aastal 2011. Kes praegu järjepidevalt teha ei suuda, sellel paraku uuelt aastalt sportlikus mõttes palju oodata ei ole. Muidugi ei ole spordis garantiisid. Aga heade tulemuste saavutamiseks eelduste loomine peab toimuma just nüüd ja praegu.

Järgnevalt annan väikese ülevaate meie grupi n.ö liidritest, nende tegemistest ja seisukorrast minu silmade läbi täna, 10ndal novembril.
Alustame Raidist. September kulges meil korralikult. Seejärel pidi Rait minema operatsioonile, et vabaneda suvel palju probleeme valmistanud hambast. Treeningutest pidime tegema sunnitud pausi kaheks nädalaks. Nüüd on aga Rait taas rivis ja esialgu ei ole põhjust nurisemiseks. Alati saab parem olla, aga täiesti korralik esimene vundamendi kiht on valatud ja siit saab ainult edasi minna. Loodetavasti ootab ees emotsioonirikas sisehooaeg.
Jarmol sujus kõik hästi kuni oktoobri keskeni. Seejärel andis endast märku kannakõõlus. Koormus langes oluliselt, joosta ja hüpata ta enam ei saanud. Oleme tegelenud probleemse koha ravimisega ja kasutanud mitmeid võtteid, et probleemist võimalikult kiiresti vabaneda. Samas ei tohi sellega kiirustada, kuna tagajärjed võivad olla halvad. Nüüd on Jarmo vaikselt tagasiteel ja mõned päevad on ta saanud ka kenasti sörkida. Kogu vahepealse aja on ta teinud tugevat ÜKE suunitlusega treeningut(jõusaal, kerelihased, hüpped tervel jalal). Nüüd oleme plaani lisanud kannakõõluse tugevdamiseks mõeldud eriharjutused ja kui neid korralikult ja pikaajaliselt teha, peaks edaspidi sarnaseid probleeme vältima. Kui Jarmo end peagi korralikult õigesse treeningrütmi sisse saab, on põhjust samuti oodata edukat sisehooaega. Aeg annab aru.
Karl, kes suvel jooksis 1500meetris aja 4.30, alustas oktoobrist uue treeningplaani alusel. Septembri veetis Karl grupi juures ja ladus esimese ettevalmistuse põhja teistega koos. Seejärel otsustasime aga keskmaajooksu tõsisemalt käsile võtta ning nii asus ta trenni tegema üksi ja omaette. Kõrvalseisjale võib tunduda, et selline trenn on sisuliselt võimatu, aga keskmaajooksjale see suuri probleeme valmistada ei tohiks. Siin tuleb mängu see, kui väga trenn meeldib ja kui kõrgeid sihte endale seatakse. Ilmast sõltumata peab Karl jooksma väljas palju kilomeetreid. Praeguseks on tal koos 136 kilomeetrit. Tegelikult peaks kilometraaž lähenema 180le, aga vahepeal vaevles Karl põlveprobleemide käes. Loodetavasti on need probleemid nüüd ületatud ja novembri kilometraaž tuleb nii nagu on planeeritud - 164 kilomeetrit. Vastupidavust treenitakse oluliselt kauem kui kiirust ja hüppevõimet. Seega võib suuremaid sähvatusi tulemuste arengus oodata vast 2012 aastast alates. See ei tähenda sugugi, et tuleval sise ja välishooajal ei oleks oodata rekordiparandusi. Kahtlemata on rekordite parandamine oluline osa praegu käimasolevas treeningprotsessis.
Ka Ranno on üleelanud väikese treeningpausi (väljaväänatud hüppeliiges), ent loodetavasti on vigastuste limiit selleks korraks täis temalgi. Sügisene ettevalmistus on seega üldiselt üsna edukalt kulgenud. Kui trauma väljaarvata. Treeningmaht on kasvanud. Peamine rõhk liigub selleks talveks 400 meetri peale. Samale pulgale asetaks hetkel ka 60m tõkkejooksu. Kuidagi käsikäes tuleb neid proovida ja vaadata, kumb peale jääb. Üldiselt olen arvamusel, et edaspidi on mõeldav variant ka 400 meetri tõkkejooks. Selleks tuleb aga üldist kiirust veel olulisel määral tõsta. Vastupidavusest rääkimata. Rannot ootab ees huvitav aasta, kuna A klassi poisist saab juuniori vanuseklassis võistlev noormees. Eks talv näitab, kuidas treeningud on sujunud, ent suurema rõhu olen Ranno puhul asetanud suvehooajale.
Brigita oli kuni eelmise nädala lõpuni kahtlemata kõige hoolsam õpilane. Ta püsis tervena ja sai võistlushooaja järel 2 nädalat ka puhata, mis väga ära kulus. Ettevalmistus sujus hästi. Möödunud nädala lõpus väänas ka Brigita välja oma hüppeliigese. Õnneks oli ehmatus suurem kui vigastus väärt ning 4 puhkepäeva tulid igati kasuks. Praegu peab Brigita hoolsalt tegema pöiaharjutusi, nii kummiga kui ilma, et vigasaanud hüppeliiges tugevaks muuta. Usun, et kokku kaotab Brigita oma ettevalmistuses 10 päeva, mis ei ole katastroof. Kõike muud peale jooksmise ja hüppamise saab ta teha. Oktoobri teises pooles paistis Brigita silma paraneva jooksusammuga ning füüsiliselt on ta muutunud palju kindlamaks. Nõrgad kohad vajavad veel palju palju tööd, aga töötahe on tal väga suur ja seega minul muret väga vähe. Ühe kuu pärast oleme targemad, kui on tehtud katsed ja nähtav esimene samm arengutrepil.
Tänavu oli suurim murelaps mul kahtlemata Inger, kes kevadel tegi hullusti liiga oma hüppeliigesele ning suvehooaeg jäigi vahele. Üks võistlus välja arvata. Sujuvalt ei ole läinud ka sügisel ning osa tööd on jäänud tegemata. Sellegipoolest on mul usku kinnitamaks, et just nüüd, alates tänasest läheb olukord paremaks. Ma olen 110% veendunud, et Inger on suuteline tõkkeid palju paremini jooksma, kui mullu talvel, kus ta Eesti meistrivõistlustel B klassis tuli tõkkes kuuendaks. Praegu on peamine eesmärk, et saaks Ingeril taas silmad särama ja näo naeratama. Trennis käimine ei tohi muutuda sunnitööks. Arengut selles osas on juba näha ja ma loodan, et jätkub seda ka edaspidiseks. Loodan Ingerilt tuleval aastal palju (suvehooajal veel rohkem kui talvel)!
Marie-Mädli on jätnud ettevalmistuses sisse suure tühimiku. Loodetavasti selle nädalaga on ta selle õige tee taas üles leidnud. Suvel oli Mädli siiski 1500 meetri jooksus Eesti viies tüdruk! See annab kahtlemata põhjust loota edukat talvehooaega. Samas ei tohi sarnane auk treeningutesse enam korduda.
Lisaks on grupiga liitunud mitmed uued tegelased, kes alles esimesi samme kergejõustikus teevad. Nii et andkem neilegi aega. Kahjuks pean tõdema, et Magda ettevalmistus on minemas aia taha. Mullu tegi Magda sügis-talvise ettevalmistushooaja kenasti kaasa (mitte suurepäraselt, aga rahuldavalt). Talvel tuli ka tulemust. Seekord paraku seda öelda ei saa. 17 puudutud treeningpäeva on päris palju. Kui nüüd tuleks lõpp, annaks veel ühteist ehk kokku lappida. Eks see tahtmise taga seisab. Magdal on olnud probleeme ka tervisega, mis on takistanud korralikult trennis käia.

Rõõmusõnumeid toob meieni aga noorem grupp, kes hakkab vaikselt silma paistma. Kui alles hiljuti oli juttu, et Hanna jooksis 30 meetris lendlähtest uue isikliku rekordi 4,18, siis täna purustas ta selle rekordi kolm korda! Kõigepealt 4,05, siis 4,04 ja eelmisest rekordist parem oli ka kolmas jooks 4,08. Tublilt jooksis ka Kristiina, kes viis rekordinumbrid 4,17ni.

Täna on 10.november 2010. Talviste B vanuseklassi Eesti meistrivõistlusteni jääb 73 päeva. A vanuseklassi meistrivõistlusteni 74 päeva, juunioride vanuseklassi Eesti meistrivõistlusteni 80 päeva! Töö jätkub! Jõudu ja jaksu!