Sel neljapäeval, homme, ei toimu treeningud nooremale treeninggrupile, kes alustab alati oma trenne 16.00. Vanematel toimub trenn hallis, ma avan halli uksed kell 10.30.
Alates järgmisest nädalast kolime aga osaliselt Koidula staadionile ära.
Kõige noorem treeninggrupp (trennide alguses Esmaspäev 15.15, kolmapäev 15.30, reede 15.45) kolib järgmine nädal juba alates esmaspäevast Koidula staadionile. Palun riietuda vastavalt ilmastikule (pikk dress selga!). Vajadusel kanda vihmakindlat dressipluusi või jakki juhul kui peaks sadama.
Teine treeninggrupp (esmaspäev, teisipäev, neljapäev 16.00) kolib Koidula staadionile esmaspäevaseks ja neljapäevaseks treeninguks. Teisipäeval oleme jätkuvalt kergejõustikuhallis! Riietuse sama jutt!
Homme, 26.aprillil avatakse võistlushooaeg Eesti murdmaajooksu meistrivõistlustega Elvas. Meie sportlastest asuvad starti Karl, Inger, Liisbet ja Hanna.
Eelmisel aastal meesjuunioride 3 kilomeetri jooksus oma esimese kuldmedali võitnud Karl asub seekord võistlustulle vanemas vanuseklassis - noorsoo klassi 4 kilomeetri jooksus. Kokku asub sel distantsil stardijoonele lisaks Karlile veel 9 sportlast.
Oma elu esimese murdmaajooksu stardi Eesti meistrivõistlustel teeb Inger, kes naisjuunioride 2 kilomeetri jooksu starti on asumas. Lisaks Ingerile on stardis veel 11 sportlast.
Kõige rohkem on võistlejaid aga b vanuseklassi 1 kilomeetri jooksus, kus meie tüdrukutest teevad kaasa Hanna ja Liisbet. Lisaks neile on starti tulemas veel 24 konkurenti.
Meie sportlastele on täiesti uus ka võistluspaik. Varem ei ole me Elvas võistlemas käinud. Kuidas meil avastart õnnestub, sellest lähemalt juba homme õhtul!
Eile toimunud testipäeval joosti välja mõned ajad 30 meetri jooksus, mis väärivad märkimist.
Tüdrukute kõigi aegade edetabel sai täiendust eile mitme nimega.
Edetabel enne eilset nägi välja selline:
1.Brigita 3,56
2.Triin 3,57
3.Inger 3,62
4-5.Liisbet ja Laura 3,64
6.Vanessa 3,66
7.Hanna 3,67
Edetabel alates eilsest on aga nüüd selline:
1.Brigita 3,56
2.Triin 3,57
3.Inger 3,62
4-6. Liisbet, Laura, Minni 3,64
7.Vanessa 3,66
8-9. Hanna, Ann Marii 3,67
Minni jooksis välja isiklikuks rekordiks 3,64 ja teises treeninggrupis treeniv Ann Marii näitas taas väga head kiirust, püstitades isikliku rekordi 3,67. Selle ajaga on Ann Marii oma treeninggrupis nüüd teisel kohal Vanessa järel, tüdrukute vahe on vaid 1 sajandik. Suurepärast tulemust paigalt kolmikhüppes näitas aga sama treeninggruppi kuuluv Elisa, kes sai tulemuseks 6.83, millest enam suutis hüpata vanemas grupis vaid Minni, kelle tulemus 7.53 oli samuti igati heal tasemel.
Kellel on soovi endale muretseda meie spordiklubi särk, mida kannavad nii nooremad kui vanemad kergejõustiklased, siis palun kõigil märku anda enda soovist hiljemalt reedeks. Särgid on hetkel trükis ja reedel saan ma need juba kätte. Kuna soovijaid on palju, siis kes kiiremini reageerib sellele üleskutsele, saab suurema tõenäosusega särgi. Särkide arv on piiratud. Särgi hind on 19 eurot (särk+trükk). Samuti on võimalik endale uus särk muretseda, kui vana on väikseks juba jäänud. Hetkel on kõiki suurusi.
Kui Elisa eilne rekordiparandus ja uued rekordnumbrid 3.94 sai juba ära märgitud, siis uute numbriteni jõudsid ka mitmed teised. Päeva kiireima aja jooksis välja Vanessa, kes küll rekordit ei uuendanud, aga 3,72 on aeg, mis on alati märkmist väärt. Uue isikliku jooksis välja taas Ramona. Alles eelmine nädal rekordi 3,88 peale viinud Ramona jooksis eile 3,82! Ramona on tõusnud aegade võrdluses Vanessa ja Ann Marii järel juba kolmandaks tüdrukute arvestuses. Merilin viis rekordi 4,02ni ja Anett Maria 4,07ni.
Täna soovime me Palju Palju Õnne Elisale, meie suurele tulevikulootusele!
Kogu spordiklubi Altiuse poolt - Palju Õnne!!! Elisa tegi endale täna ise sünnipäevakingi - ta jooksis 30 meetri jooksus isikliku rekordi - 3,94! Esimest korda alla 4 sekundi!
Elisa (sinise särgiga) koos Etheliga Tartus võistlustel
11.märtsil toimus meie kergejõustikuhallis Pärnu linna koolinoorte meistrivõistlused C ja D vanuseklassile. Kuna sõitsin vahetult pärast seda laagrisse ära, ei saanud ma selle võistluse tulemustest täpsemalt rääkida. Parandan selle vea nüüd.
Alustan C vanuseklassi tüdrukutest, sest nemad tegid nendel võistlustel kõige vägevamaid etteasteid. 60 meetri jooksus napsas esikoha Vanessa ajaga 8,3. Talle järgnes teisena Andra 8,5ga. Kolmas oli Elisa samuti 8,5ga. Kümne hulka jõudsid veel Brigitta viiendana ajaga 9,2 (eeljooksus 8,8), Pirgid kuuendana ajaga 9,3 (eeljooksus 9,0) ja Anett Maria üheksandana ajaga 9,1. Väljapool arvestust võistles ka Ann Marii, kes jooksis muidu välja päeva kiireima aja 8,2ga. Tema aga linnakoolis ei käi ning seega finaaljooksu kaasa teha ei saanud. Võistluste kõige erilisem tulemus sündis sama vanuseklassi kaugushüppes, kus Vanessa võttis oma teise alavõidu isikliku rekordiga 4.84. Isiklik rekord paranes ligi 30 sentimeetriga! Teine oli Andra 4.53ga ja kolmas Elisa 4.44ga. Taas väljaspool arvetust kaasa teinud Ann Marii hüppas 4.47. Väga hea võistluse tegid ka Ramona (neljas koht 4.32ga), Anett Maria (viies koht 4.16ga), Brigitta (kuues 4.10ga), Pirgid (seitsmes 4.07ga). Kokku osales kaugushüppes 21 tüdrukut. 300 meetri jooksus võttis oma kolmanda esikoha Vanessa ajaga 48,3. Talle järgnesid Elisa 49,0ga, Anett Maria 49,6ga, Ramona 50,3ga. Kuues oli Brigitta 54,5ga.
C vanuseklassi poiste 60 meetri jooksus pääses finaali Mikk, kes tuli seal viiendaks ajaga 8,7. Esimesena jäi finaalist välja Rannar, kes sai seitsmenda koha 8,7ga. Kaugushüppes tuli Rannar aga 4.38ga kolmandaks. Mikk tuli kaheksandaks 4.04ga. 300 meetri jooksus oli edukaim jällegi Mikk, kes tuli ajaga 50,0 kolmandaks.Rannar oli kuues 52,7ga.
D vanuseklassi tüdrukute 60 meetri jooksus oli meie parim Martha, kes tuli seitsmendaks 10,2 sekundiga. Kaugushüppes tuli Martha 3.38ga kuuendaks. 300 meetri jooksus võitis ta aga esikoha 57,3 sekundiga! Lisbeth tuli 1.00,6ga kuuendaks ja Merly 1.01,2ga seitsmendaks.
D vanuseklassi poiste 60 meetri jooksus tuli kolmandaks Andry ajaga 9,1. Kaugushüppe Andry võitis 3.98ga. Ka 300 meetri jooksu Andry võitis ajaga 52,9.
Ann Marii võistles kolmel alal küll väljaspool arvestust, aga tegi seda väga edukalt!
Elisa tuli kolmel korral poodiumile, kõige paremini läks 300 meetri jooksus, kus tuli teine koht ajaga 49,0
Vanessa võitis kõigil kolmel alal esikoha, kõige märkimisväärsem tulemus sündis kaugushüppes - 4.84
Anett Maria tuli 300 meetri jooksus kolmandaks ja tegi kokkuvõttes väga hea võistluse!
D vanuseklassi kõige edukam oli seekord Andry, kelle vanem vend Jarmo on jõudnud korduvalt Eesti meistrivõistluste medaliteni. Andry võitis kolm medalit, millest kaks olid kuldsed!
Mina alustasin kergejõustiku trennis käimisega 1996.aastal. Olin siis 13.aastane. Ma ei olnud andekas laps. Ma ei olnud kiire, mul ei olnud head vastupidavust, mul ei olnud head hüppevõimet. Olin tavaline laps, kes oskas unistada. Mul olid suured unistused. Tahtsin välja jõuda olümpiamängudele, maailmameistrivõistlustele. Ma ei jaganud neid unistusi teistega, sest keegi ei oleks neid tõsiselt võtnud. Mul on alles mu esimene treeningpäevik. Olen sinna sisse kirjutanud kõik võistluste ja trennide tulemused algusaegadest peale. Lehitsen seda praegugi. Esimene rekord on kirjas - kõrgushüpe 1.15. Ja seda 13.aastaselt. Ei olnud just suurepärane tulemus. Esimene 60 meetri aeg 10,04, kaugushüpe 3.97. Ma arvan, et muud pole vaja öeldagi.
Mulle ei ole kunagi öeldud, et minust saab tegija. Mulle ei ole öeldud, et ära anna alla, võitle ja pinguta. Mulle ei ole öeldud "ma usun sinusse". Minu ainsad toetajad kergejõustiku algusaastatel olid mu vanemad. Kuidagi suutsin ma ennast alati ise motiveerida. Ma kinnitasin endale, et ma hakkan tulemusi tegema. Mille pealt see usk tuli? Mul ei olnud noorteklassides mitte ühtegi Eesti meistrivõistluste medalit! Ei jõudnud ma sinna medaliteni ka lähedale. Kui ma lõpetasin gümnaasiumi, oli mu rekord kõrgushüppes 1.80.
Tartu Ülikooli minnes sain kokku treeneriga, kes muutis mu elu täielikult. Martin Kutmani juures treenides õppisin ma uuesti elama, uuesti endasse uskuma. Igapäev oli eriline. Igapäev ma õppisin temalt midagi. Ja mitte ainult seda, kuidas kõrgemale hüpata. Vaid ka lihtsamaid, elulisi asju. Nüüd teda enam meie hulgas ei ole ning ma pean õpitut ise ellu viima. Ma annan endast maksimumi, et olla oma õpilastele sama hea treener kui Martin Kutman oli seda mulle. Ta on minu eeskuju number üks. Aasta aega pärast Tartus treenimist hüppasin ma kõrgust 1.93, veel pisut hiljem tulin kõrgkoolide meistriks 2 meetriga. 2010.aasta talvel tulin Eesti meistrivõistlustel hõbedale rekordiga 2.10.
Vaatan tagasi oma lapsepõlvele, kui ma kergejõustiku trenni läksin. Tundsin koguaeg, kuidas lapsi koheldi erinevalt. Andekad said tähelepanu, vähem andekas mõistagi vähem. Eks see ole inimloomusega seletatav. Kui sa näed, et keegi on andekas, väga heade eeldustega, teeb juba noorena suurepäraseid tulemusi, siis tahad sa ise ka selle hasardiga kaasa minna. Tahad seda edu koos oma õpilasega nautida.
Mina üritan seda vältida, sest peeglisse vaadates tuleb mulle meelde see, et mina ei olnud andekas, ma ei olnud silmapaistev, aga raske tööga jõudsin ma kaugemale kui paljud selle aja andekad ja auhinnatud noored. Kuna Pärnus treenides tundsin koguaeg, et olen oma unistustega üksi, siis üritan ma kõigest väest panna praegu noori julgelt unistama ja ma oma unistuste poole püüdlema. KÕIGIL on oma võimalus, varem või hiljem. Küsimus on selles, kas kõik jõuavad oma aja ära oodata. Just siin saab treener abiks olla, süstides eneseusku ja töötahet. Treeneri edu ei näita ainult medalid ja karikad riiulil, nimi ajalehes, teenitud punktid võistlustel. See on midagi palju enamat.
Kui ma 2006.aastal Pärnusse tööle tulin, ootasin ma toetust. Ootasin, et keegi valvab mu seljatagust ja aitab mind püsti, kui ma peaksin libastuma ja valesid otsuseid tegema. Valede otsuste tegemine on elu üks tähtsamaid asju. Läbi tehtud vigade õpime me kõige enam. Ma tunnen, et olen 7 aastat end ise püsti pidanud aitama. Taas. Nagu 10-15 aastat tagasi. Midagi ei ole muutunud.
Mis puudutab minu eneseusku, siis siiani ei ole see kadunud. Ma usun endiselt, et suudan oma isiklikku rekordit nihutada kõrgemale. Usun seda siiralt, kuigi peaaegu 4 aastat tagasi sain väga tõsise vigastuse, mis pani piduri mu sportimisele vähemalt 2,5ks aastaks. Ma teen trenni 5-6 korda nädalas, kuigi olen kahe kohapeal tööl ja päevad venivad mul reeglina väga pikaks. Ma teen seda, sest ma armastan seda spordiala. Kui mulle antakse tervist, et korralik ettevalmistus läbi teha, siis ma suudan seda.
Mind juhendab praegu Leonhard Soom, legendaarne Türi treener, kelle poole pöördusin ma esmakordselt 2000.aastal, kui olin veel koolipoiss Pärnus. Otsisin juba siis kedagi, kes süstiks minusse pisut usku. Ühel hetkel ei piisanud enam sellest, et ma usun oma tegemistesse üksi. Leidsin selle inimese Türilt, mitte Pärnust. Täna teeme me taas koostööd ja ma olen motiveeritud. Kuigi see tähendab, et trenni pärast tuleb tõusta 6-30 hommikuti. Kuigi see tähendab, et mõnikord saab trenni tõttu koju õhtust sööma minna pärast kella 22 õhtul.
Noor kergejõustiklane,
Usu endasse. püstita omale kõrged eesmärgid ja liigu nende poole. Sellel teel on takistusi, tõsiseid ja kohati tundub, et ületamatuid. Aga need on kõik ületatavad!
See video aitab mind tihti rasketel hommikutel, kui eelmise päeva trennist lihased veel appi karjuvad ning vähesed unetunnid tugevalt tunda annavad. Ehk aitab see ka sind!
Täna, kolmapäeval, kõige vanem treeninggrupp halli ei tule, vaid jookseb õues rahulikku krossi! Lisaks palun neljapäeva ja reede jooksul minuni tuua Altiuse aastamaks 5 eurot, millest tegin juttu eelmises postituses. Praeguseks on selle ära maksnud vaid 2 inimest! Tegutseme :)
